Teemant kestab terase üle

Tegemist on Saksamaa firma Leuco CNC-tööpingiga, mille töö põhineb elektrokeemilise profileerimise protsessil, mis seisneb grafiidist ketta ja teritatava tööriista vahel sädelahenduse tekitamises. Tööriista ja grafiitketta vahel voolab elektrit mittejuhtiv spetsiaalne jahutusvedelik, erosioontöötlemine purustab vana pinna ja keemiline töötlus annab uue sileda pinna. Ühe tööriista teritamine vältab paar tundi.

ASi MET-Terakeskuse juhataja Jüri Ingelman märgib, et kuigi teemant on maailma kõige kõvem materjal, on see pöördvõrdeliselt ka kõige hapram, sellepärast on elektrolüüs ainus teritamise lahendus.

"Teemanttööriista suurim vaenlane on liiv," toonitab Ingelman. "Ei tasu teemantsaega lõigata odavaid puitlaastplaate, kus võib olla puukoort, mis omakorda sisaldab liiva."

Teemantsaega lõigatav materjal peab olema võimalikult homogeenne, st materjali tihedus peab olema ühtlane. Tavalist puitu selliste tööriistadega lõigata ei saa.

ASi Standard tehnikajuht Heino Eensalu sõnul kasutab firma nii teemandist kui ka kõvasulamist saagisid. Valik sõltub rahakoti paksusest.

"Teemantteradega tööriistade hea omadus on nende pikk vastupidavus, samas on nad väga tundlikud igasugustele apsakatele, mida tootmises ikka ette tuleb," räägib Eensalu. Apsakate all peab ta silmas nii operaatori hooletust kui ka näiteks elektri kadumist. Elektrikatkestuse korral ei kulge tööriista liikumine enam programmi järgi, saag sõidab inertsiga töödeldavasse materjali sisse ning selle tagajärjel võib teemanthammas kaelakohalt murduda.

Tööriist võib puruneda ka töötleja enda süü tõttu, näiteks kui suured plaaditükid kukuvad kogujasse ja neid õigesti ei juhita, võib detail saele ette jääda ja haprad teemanthambad lõhkuda.

"Meil oli juhus, kui lootsime, et saame pool aastat töötada 30 000 kr maksnud saega, panime masinasse ja kahe tunniga oli läbi, sest plaat oli liivaterasid täis," räägib Eensalu.