Pajula: Eesti Pank on nagu valuutavahetuskiosk

Pajula sõnul oli 2006. aasta erakordne, kuid arvatavasti trendid muutuvad. Näiteks alates 2000. aastast on juurde loodud 75 000 uut töökohta ja ainuüksi 40 000 neist eelmisel aastal. 2006. aastal küündis reaalpalga kasv üle 10 protsendi: "Viimase 10 aasta jooksul pole reaalpalk veel nii kiiresti kasvanud."

"Minu hüpotees on, et me oleme jõudnud kasvutipu faasist üle. Nüüd algab kohanemise faas: muutuvad hoiakud, ootused ja selle tulemusena ka mingi aja pärast käitumine. Ka praegu on võimalik näha kohanemise märke. Ei möödu nädaladki kui meedias ei ilmuks mõni majanduse ülekuumenemist käsitlev artikkel. See muudab ka välisfinantseerijad närviliseks," rääkis Pajula tulevikuarengutest.

"Kui ebakindlus süveneb laenuvõtjate seas, siis majapidamistel ja firmadel kasvab isu kroonikohustuste vastu. See omakorda pidurdaks majanduskasvu," pakkus Pajula välja teise stsenaariumi.

"Lätis ja Eestis on majanduskasv ülekaalukalt regiooni kiireim. Peaaegu kõikides maades nähakse ette majanduskasvu tempo aeglustumist," märkis Pajula. Lätis on euro kandidaatriikide hulgas ka kõige kiirem inflatsioon. SEB prognoosib Eesti inflatsioonitempo alanemist 3,5 protsendini 2008. aastaks.

Pajula sõnul võib kaudselt olla Eesti ja Läti jooksevkonto defitsiidi taga Rootsi ja Venemaa jooksevkonto suur ülejääk: "See raha otsib kohta, kuhu minna." Pajula sõnul tulevikus intressimäärad langevad järjekindlalt. Eesti majandus üks ohumärke on lõhe sisenõudluse ja SKT kasvutempode vahel on kasvanud viimaste aastate suurimaks. "Samuti on üheks ohumärgiks ekspordikasvu üle kahe korra vähenemine võrreldes aasta algusega. 10% kasv ei ole küll katastroof, aga märk siiski," ütles Pajula.