Üks tont sööb raha väärtust

Delfis oli lugu sellest, kuidas Eestis tabati sularahaautomaadist rahalembeline hiir, kes lasi viiesajakroonistel hea maitsta. Olid teised äranäritud. Selliseid kummalisi lugusid võib juhtuda rahaga.

See oli ebatavaline nähtus, kuid tegelikult käib meie kõigi rahakottides ja pangakontodel äge närimine - see hambuline ei piiksu ega jäta rahatähtedesse auke, kuid raha ostujõudu hävitab sindrinahk kähku. Jutt käib Eestis valitsevast inflatsioonist.

Välja tulid huvitavad prognoosid. Rahandusministeeriumi prognoosi põhjal kiireneb sel aastal inflatsioon 4,9 protsendini ja tuleval aastal 5,2 protsendini, majanduskasv aga aeglustub 9,2 protsendini ja tuleval aastal 8,3 protsendini. Lähed kahe aasta pärast poodi, sama rahatähe vastu palju vähem kaupa või teenuseid.

Majanduskasvu aeglustumise osas on rahandusministeeriumiga sama meelt SEBi analüütikud (prognoos selleks aastaks kaheksa protsenti, tulevaks aastaks seitse protsenti). Üllatavaks võib aga pidada, et SEB näeb meil inflatsiooni aeglustumist - sel aastal nelja protsendini ja tuleval aastal 3,5 protsendini. SEB nimetas Eesti osa majandusülevaates mitteusaldusväärseks imeks.

Kuidas aeglustada inflatsiooni? Minul head retsepti pole. Majanduskriis oleks lihtsaim, kuid valusaim. Eurole üleminekust ei maksa isegi unistada. Valimistel lubati rahvale kõrgemaid palku, madalamat tulumaksu, kõrgemaid pensione - toredad asjad.

Kõigi nende lubaduste valguses on raske rääkida isegi inflatsiooni püsimisest praegusel tasemel, lubaduste täitmine ainult kiirendab hinnatõusu.