Vene keskpankuri mõrva asjus uuritakse ka Nordea pangaarveid

Märtsi viimastel päevadel teatas APNi infovärav, et Vene peaprokuratuur uurib keskpanga aseesimehe Andrei Kozlovi tapmise uut versiooni. See seostub konfliktiga Kozlovi ja kommertspanga Tsentuurio faktiliste omanike vahel.

Nimelt õnnestus Kozlovil tänu koostööle Venemaa Siseministeeriumi majandusliku julgeoleku valitsusega Tsentuurio panganduslitsentsist ilma jätta, kuna Tsentuurio aitas aastatel 2005-2006 kuritegelikul grupeeringul sadu miljoneid dollareid "puhtaks pesta".

Den za Dnjomi andmetel jättis Vene keskpank Tsentuurio litsentsist ilma ligi kolm nädalat enne Kozlovi tapmist ehk 23. augustil 2006. Tsentuurio kaudu avati arveid ka Eesti pankades. Enne oma surma Eestit külastades korjas Kozlov infot nii Tsentuurio Eesti pankades asuvate arvete kui nende arvete tegelike omanike kohta.

Muuhulgas paelusid Kozlovi huvi tema Eesti visiidi ajal mõned kahtlased arved Nordea pangas. Huvitava kokkusattumusena jäi veebruaris Eesti-Vene piiril sealtsamast Nordeast väljavõetud 6,3 mln euro sularahaga vahele üks BMW.

Tsentuurio ja temaga koostööd tegevad pangad kasutasid ära mitte ainult Eesti panku, vaid Läti, Leedu ja ka Ungari omi.

Aadrilaskmine Venemaa panganduses on võtmas järjest suuremaid mõõtmeid. Selle tagant joonistub välja juhtum, mis mastaapsuselt võrreldav Jukosega. Märtsi viimastel päevadel vahistati järjekordne "superpankur", nimelt Boriss Sokalski, kes tegutses Tsentuurioga seotud OOO Novaja ekonomitšeskaja panga juhatuse esimehena. Ametlikult töötas ta Moskvas tagasihoidlikult arbitraažkohtu sekretärina. Sokalski oli ühtlasi salaja ka Tsentuurio omanik, esindades ametlikku põhiaktsionäri, sõjainvaliidide organisatsiooni Veteran.

Ehkki esialgu on suudetud talle süüdistus esitada "vaid" 62 miljardi rubla pesemises või riigilt väljapetmises, kavatsetakse talle inkrimineerida kokku pettusi 250 miljardit rubla (125 miljardi krooni) ulatuses. Isegi Venemaa mastaapides on see fantastiline summa, suutes võistelda ainult Jukose juhtumiga.