Ajalehe Pakistan Observer asutatud auhinna andis Kasahstani presidendile Nursultan Nazarbajevile eelmisel nädalal üle Pakistani moslemiliiga asepresident Gohar Ajub Khan. Sellega tunnustatakse moslemiriiki, mis on saavutanud suurimat edu majandusreformides, demokraatia edendamises, usulise sallivuse ning rahvusvahelise julgeoleku tagamises.
Uue aja edule on aluse pannud väärtuslikud maavarad ning geostrateegilist asendit hästi ära kasutavad tasakaalus suhted nii naaberriikidega kui ka kõigi oluliste suurriikidega. Maavarad on Kashstani meelitanud otseseid välisinvesteeringuid enam kui 40 miljardit dollarit ning taganud hiinaliku ligi kümneprotsendilise majanduskasvu aastas.
Kasahstan on osanud luua strateegilised energeetika- ja julgeolekusuhted kõigi suurvõimudega - Hiina, Venemaa, USA ja ELiga.
Hiinasse on rajatud enam kui tuhande kilomeetri pikkune Atasu-Alašankou naftajuhe, alla on kirjutatud 2500kilomeetrise gaasijuhtme ehitamise lepe. Lisaks on Hiina riiklik tuumakorporatsioon koostöös Kazatompromiga asunud kaevandama uraanimaaki.
USA-le pakub Kasahstan tugibaasi Afganistanis ja Iraagis tegutsemisel. Kasahstan on ainuke moslemiriik, mis on saatnud oma väeüksused Iraaki. Nagu Hiinatki, huvitab USAd Kasahstani tuumakütus ning nafta ja gaas. USA on tõusnud Kasahstani suurimaks välisinvestoriks ning seal tegutseb üle 300 Ameerika firma.
Taanduma pole nõus ka Venemaa, mille peaminister Mihhail Fradkov oli eelmisel nädalal Astanas koostööplaane värskendamas. Eelmisel aastal kasvas kahe riigi kaubavahetus 30% ja küündis 13 miljardi dollarini. Räägiti tuuma- ja naftatöötlemisalasest ning sõjalisest koostööst. Aga ka Kasahstani osalemisest Venemaa kosmoseprogrammis.
Kasahstanile heidab silma ka Euroopa Liit, millega on seotud 32% Kasahstani väliskaubandusest.
Kõik neli suurvõimu püüavad Kasahstani mõjutada endale soodsate nafta- ja gaasijuhtmete ehitamist. Venemaa soovib, et Kasahstani nafta jõuaks Euroopasse läbi tema naftajuhtmete. USA ja EL tahaksid jälle Vene mõju vähendada ja püüavad Kasahstanile survet avaldada, et see tõmbaks Aktaust juhme Bakuu-Tbilisi-Ceyhani torustikku.
Ja kõigele lisaks oskab moslemiriigi juht Nazarbajev hoida häid sidemeid Iisraeliga. Erilised suhted on tal kujunenud Kasahhi-Iisraeli miljardäri Aleksander Maškevitšiga.
Kogu iseseisvusaja on Kasahstani juhtinud Nursultan Nazarbajev, kes tuli võimule tegelikult juba varem kompartei liidrina.
Sündmustelaviini pani liikuma tema peaministrina peetud kõne, kus ta teravalt arvustas teaduste akadeemia presidenti Askar Kunajevit. Tolle vend, parteiboss Dinmuhhamed Kunajev jooksis Moskvasse kaebama, aga uuendustetuultes kaotas hoopis ise koha. Moskva üritas küll pukki sokutada venelast Gennadi Kolbinit, kuid 1989. aasta kolmepäevased rahvarahutused tõstsid kompartei juhiks Nazarbajevi. 1991. aastal valiti Nazarbajev esmakordselt presidendiks ja pärast seda on ta korduvalt tagasi valitud. 2005. aasta valimistel küündis toetus üle 90%, kuid rahvusvahelised vaatlejad ei pidanud tulemust usaldusväärseks.
Hetkel kuum
“On selge kahtlus, et see asi on juba ammu maksejõuetu”
Omanike seas ka LHV eksjuht ja kaasasutaja
Arvatakse, et võimuloleku ajal on Nazarbajev lasknud oma väliskontodele kanda üle miljardi dollari, mis on peamiselt pärit naftatuludest. Kindlasti on tal oma osa ka Maškevitši ärides, kes pidavat kontrollima neljandikku Kasahstani majandusest.
Ka Nazarbajevi kolmel tütrel Darigal, Dinaral ja Alial ning väimeestel on majanduses kaalukas osa. Dinara abikaasa Timur Kulibajev on paljusid riigiettevõtteid haldava riikliku valdusfirma Samruk nõukogu esimees ja riikliku energiafirma KazMunaiGas esimene asepresident. Alia, kes enne oli abielus Kõrgõzstani ekspresidendi poja Aidar Akajeviga, on tunnustatud ärinaine.
Võimu säilitanud endine nõukogude eliit on teinud edukaid majandusreforme, kuid loonud poliitilise süsteemi, mis kaitseb nende isiklikke huve, ütlevad inimõiguslased. Välise kulla-karra varjus lokkavad korruptsioon, läbipaistmatus, poliitiline surve. Kõige selle tagajärjel hinnatakse varimajanduse osakaaluks kuni 30%.