• OMX Baltic−0,83%297,05
  • OMX Riga0,27%868,1
  • OMX Tallinn−0,1%1 958,05
  • OMX Vilnius−0,37%1 166,33
  • S&P 5000,58%5 560,83
  • DOW 300,75%40 527,62
  • Nasdaq 0,55%17 461,32
  • FTSE 1000,2%8 480,56
  • Nikkei 2250,57%36 045,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%92,78
  • OMX Baltic−0,83%297,05
  • OMX Riga0,27%868,1
  • OMX Tallinn−0,1%1 958,05
  • OMX Vilnius−0,37%1 166,33
  • S&P 5000,58%5 560,83
  • DOW 300,75%40 527,62
  • Nasdaq 0,55%17 461,32
  • FTSE 1000,2%8 480,56
  • Nikkei 2250,57%36 045,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%92,78
  • 17.05.07, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Iga kümnes veebileht on külastajale ohtlik

Firma uurijad vaatlesid miljoneid internetilehekülgi ning valisid neist välja 4,5 miljonit, mis vajavad põhjalikumat analüüsi, kirjutas BBC.
Neist umbes 450 000 installeerisid lehekülje vaatlemise ajal ilma kasutaja teadmata arvutisse mitmesugust õelvara, näiteks nuhke. See on aina sagedasem viis arvuteid nakatada või varastada arvutikasutaja salasõnu ja -koode.
Lisaks leiti 700 000 lehekülge, mis sisaldasid programmikoode, mis võivad ohustada lehekülje vaataja arvutit.
Selliste tulemuste valguses on Google alustanud jõupingutusi, et teha kindlaks kõik internetileheküljed, mis võivad olla kasutajate arvutitele ohtlikud.
Pahavara satub arvutisse tavaliselt siis, kui kasutaja külastab mineeritud võrgulehekülge.
Google uurija Niels Provos tõi näite: "Inimestele pakutakse lehekülgedel linke huvitavatele lehekülgedele, mis sisaldavat pornot, koopiakaitsega tarkvara või meediafaile. Kõige sagedamini sisaldavad õelvara leheküljed, mis pakuvad linke täiskasvanutele mõeldud videotele."
Tavaliselt kasutatavad sellised programmid installeerumiseks ära Microsofti Internet Exploreri nõrku kohti.
Mõni selline programm on lihtsalt tüütu - ta muudab võrgulehitseja järjehoidjaid, installeerib soovimatuid tööriistaribasid või vahetab kasutaja võrgulehitseja avakülge.
Kuid aina enam kasutavad küberkurjategijad programme, mis varastavad kasutaja salasõnu ja -koode.
Kolmas liik pahavara muudab arvutid zombideks - küberrünnakutes kasutatavateks arvutiteks, mida saab kaugelt juhtida.
Google'i uuring ei piirdunud siiski üksnes probleemi ulatuse kaardistamisega, selle kõrval võtsid uurijad vaatluse alla ka viisid, kuidas õelvara tavalistele võrgukülgedele satub.
Autor: Villu Päärt

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele