Soome ärimehed peavad Eestit põnevaks

"Suurematel on raskem tulla, sest üle kahesaja inimese leidmine on Eestis tõsine probleem," lisab ta.

Harttunen on Eestis elanud ja töötanud kuus aastat, kirjutas Äripäev. See ei ole päris tavaline, sest üldjuhul tullakse siia paariks aastaks. Kui ta 2001. aastal Sampo Eesti Varakindlustuse arendusdirektoriks tuli, ei osanud ta eesti keelt sõnagi. Nüüd räägib ta soravat eesti keelt ja on valitud Soome-Eesti Kaubanduskoja juhatuse esimeheks. Tema sõnul on kolm neljandikku kaubanduskoja liikmetest eesti keele selgeks õppinud.

Harttunen ütleb, et ehkki Helsingi ja Tallinn paiknevad lähestikku ja ehkki eestlased ja soomlased on sugulasrahvad, on nad ometi nii erinevad. "See erinevus torkab silma juba lennukiga Tallinna saabudes. Lennuk pole õieti maandudagi jõudnud, kui juba hakkavad turvavöölukud klõpsuma ja mobiilid lülitatakse sisse. Soomes on kõik märksa rahulikum," ütleb ta.

Eestlaste temperament ja elutempo on keskeuroopalikum, ja osale Soome ärimeestest see meeldib. Praegust Eestisse tulijate põlvkonda nimetab Harttunen noorteks lõvideks. Need on enamasti natuke üle kolmekümne, tihtipeale poissmehed, nagu ta ise, sest perega on kolimisplaane raskem teha. Enamasti on nad tõsised tegijad, mitte enam nagu algusaegade seiklejad, kelle värvikaim esindaja oli Carl Danhammer.

Personalifirma juhina peab ta kahetsusväärseks, et Soome firmad liiga vähe eestlasi Soome edutavad ja et eestlased on liiga loiud Lätti ja Leetu firmajuhtideks pürgima.

"Kui mõelda Nokiat, mis on tõeline rahvaste paabel ja võidab sellest kõvasti, siis Eesti-Soome majandussuhete seisukohalt oleksid vastastikused kogemused üksnes rikastavad," leiab Harttunen, kes usub Helsingi-Tallinna klasteri tulevikku.