Riigikontroll ei pea õigeks, et
põllumajandusministeerium käsitleb riigi maaelupoliitikat eelkõige kui
põllumajanduspoliitikat. Praeguseid maaelu probleeme ei saa lahendada vaid
põllumajandustootmise keskselt ning selleks ei piisa vaid maaelu arengukavas
planeeritavatest meetmest.
Riigikontroll ei pea õigeks, et põllumajandusministeerium käsitleb riigi maaelupoliitikat eelkõige kui põllumajanduspoliitikat. Sellest tulenevalt korraldab ministeerium Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi raha kasutamist, seostamata seda arengusuundadega, mida viiakse ellu liidu teistest fondidest saadava raha toel.
Riigikontrolli hinnangul tuleb maaelu arengut terviklikult käsitleda, alates infrastruktuurist ning lõpetades haridus- ja tervishoiuprobleemidega. Riigikontroll tõdes auditi käigus, et ükski institutsioon ei tegele sellega, et põhjalikult hinnata riigi kavandatud meetmete tervikmõju maapiirkondade sotsiaalmajanduslikule arengule. Praegu lähtuvad eri ministeeriumid oma valdkonna prioriteetidest ning ei kasutata võimalust arendada eri meetmete koosmõju kaudu maaelu terviklikult. Samuti pole põllumajandusministeerium, kelle ülesandeks on luua tingimused maaelu jätkusuutlikuks ja mitmekesiseks arenguks, suutnud maaelu süsteemselt kujundada.
Kuigi riigis on kümneid maaelu arendamist puudutavaid valdkondlikke arengukavasid, pole need omavahel piisavalt seotud, mistõttu ei saa riigi kavandatud meetmete mõju maapiirkondade sotsiaal-majanduslikule arengule kompleksselt hinnata.
Maaelu tasakaalustatud arendamiseks ei piisa vaid põllumajandusliku ettevõtluse toetamisest, vaid tagada tuleb hea ja alati läbipääsetav teedevõrk, kvaliteetne elektrienergiaga varustatus, side- ja telekommunikatsiooniteenused; samuti kättesaadav ja kvaliteetne üldharidus, tervishoid, kultuuriline teenindus.
Riigikontroll soovitab rakendada täiendavaid abinõusid, et põllumajanduslikust tootmisest vabanevad inimesed leiaksid võimalikult elukohalähedase töö, elukohast kaugemal tööl käimise soodustamiseks tuleks aga parandada teede seisundit ja ühistranspordiühenduse toimimist. Samuti tuleks tähelepanu pöörata tootmisest vabanevate töötajate ümberõppele ja elumuutusega kaasnevate sotsiaalprobleemide lahendamisele.
Konkreetseid ettepanekuid, mis põllumajandusministeeriumile annaksid suuremad volitused teiste ministeeriumide asjakohase töö senisest enamaks mõjutamiseks, pole põllumajandusministeerium valitsusele esitanud ja valitsus pole seda ministeeriumilt ka nõudnud.
Riigi ees seisab Euroopa Liidu põllumajanduse otsetoetuste vähenemise järel valik - kas suunata miljardid kroonid Eesti maksumaksjate raha põllumajandustootmise ebaefektiivsesse ossa, mis pole jätkusuutlik, või vaadelda maaelu arengut laiemalt, toetada inimeste ümberõpet, tööviljakuse kasvu, panustada maaelulaadi kui säärase säilitamisse. Vajadust näha maaelu laiemalt kui põllumajandus, on rõhutanud ka Euroopa Komisjon.
Auditi allkirjastanud Riigikontrolli peakontrolör Tarmo Olgo nentis, et praeguseid maaelu probleeme ei saa lahendada vaid põllumajandustootmise keskselt ning selleks ei piisa vaid maaelu arengukavas planeeritavatest meetmest. "Maapiirkondade arengupoliitika eesmärgid on mitmetahulised. Koostöö selles valdkonnas saab olla edukas, kui seda tehakse üha enam inimeste heaolu ning maaelu kui paljudest osadest koosnevat tervikut silmas pidades," sõnas Olgo.
Tarmo Olgo ütles, et auditi üheks oluliseks eesmärgiks oli ergutada ühiskonnas, Riigikogus ja valitsuses mõttevahetust põllumajanduse ja maaelu tuleviku teemal veel enne, kui suured probleemid nelja-viie aasta pärast otsest mõju hakkavad avaldama.
"Tähtis on hakata tegutsema juba täna," sõnas Olgo.