- OMX Baltic0,44%301,66
- OMX Riga0,19%895,1
- OMX Tallinn0,2%2 066,57
- OMX Vilnius0,04%1 194,92
- S&P 5000,76%6 138,43
- DOW 300,89%43 363,4
- Nasdaq 0,86%20 145,5
- FTSE 1000,19%8 735,6
- Nikkei 2251,65%39 584,58
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,33
- OMX Baltic0,44%301,66
- OMX Riga0,19%895,1
- OMX Tallinn0,2%2 066,57
- OMX Vilnius0,04%1 194,92
- S&P 5000,76%6 138,43
- DOW 300,89%43 363,4
- Nasdaq 0,86%20 145,5
- FTSE 1000,19%8 735,6
- Nikkei 2251,65%39 584,58
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,33
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riigikontroll: riik pole põllumeeste heaks piisavalt teinud
Riigikontroll ei pea õigeks, et
põllumajandusministeerium käsitleb riigi maaelupoliitikat eelkõige kui
põllumajanduspoliitikat. Praeguseid maaelu probleeme ei saa lahendada vaid
põllumajandustootmise keskselt ning selleks ei piisa vaid maaelu arengukavas
planeeritavatest meetmest.
Riigikontroll ei pea õigeks, et põllumajandusministeerium käsitleb riigi maaelupoliitikat eelkõige kui põllumajanduspoliitikat. Sellest tulenevalt korraldab ministeerium Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi raha kasutamist, seostamata seda arengusuundadega, mida viiakse ellu liidu teistest fondidest saadava raha toel.
Riigikontrolli hinnangul tuleb maaelu arengut terviklikult käsitleda, alates infrastruktuurist ning lõpetades haridus- ja tervishoiuprobleemidega. Riigikontroll tõdes auditi käigus, et ükski institutsioon ei tegele sellega, et põhjalikult hinnata riigi kavandatud meetmete tervikmõju maapiirkondade sotsiaalmajanduslikule arengule. Praegu lähtuvad eri ministeeriumid oma valdkonna prioriteetidest ning ei kasutata võimalust arendada eri meetmete koosmõju kaudu maaelu terviklikult. Samuti pole põllumajandusministeerium, kelle ülesandeks on luua tingimused maaelu jätkusuutlikuks ja mitmekesiseks arenguks, suutnud maaelu süsteemselt kujundada.
Kuigi riigis on kümneid maaelu arendamist puudutavaid valdkondlikke arengukavasid, pole need omavahel piisavalt seotud, mistõttu ei saa riigi kavandatud meetmete mõju maapiirkondade sotsiaal-majanduslikule arengule kompleksselt hinnata.
Maaelu tasakaalustatud arendamiseks ei piisa vaid põllumajandusliku ettevõtluse toetamisest, vaid tagada tuleb hea ja alati läbipääsetav teedevõrk, kvaliteetne elektrienergiaga varustatus, side- ja telekommunikatsiooniteenused; samuti kättesaadav ja kvaliteetne üldharidus, tervishoid, kultuuriline teenindus.
Riigikontroll soovitab rakendada täiendavaid abinõusid, et põllumajanduslikust tootmisest vabanevad inimesed leiaksid võimalikult elukohalähedase töö, elukohast kaugemal tööl käimise soodustamiseks tuleks aga parandada teede seisundit ja ühistranspordiühenduse toimimist. Samuti tuleks tähelepanu pöörata tootmisest vabanevate töötajate ümberõppele ja elumuutusega kaasnevate sotsiaalprobleemide lahendamisele.
Konkreetseid ettepanekuid, mis põllumajandusministeeriumile annaksid suuremad volitused teiste ministeeriumide asjakohase töö senisest enamaks mõjutamiseks, pole põllumajandusministeerium valitsusele esitanud ja valitsus pole seda ministeeriumilt ka nõudnud.
Riigi ees seisab Euroopa Liidu põllumajanduse otsetoetuste vähenemise järel valik - kas suunata miljardid kroonid Eesti maksumaksjate raha põllumajandustootmise ebaefektiivsesse ossa, mis pole jätkusuutlik, või vaadelda maaelu arengut laiemalt, toetada inimeste ümberõpet, tööviljakuse kasvu, panustada maaelulaadi kui säärase säilitamisse. Vajadust näha maaelu laiemalt kui põllumajandus, on rõhutanud ka Euroopa Komisjon.
Hetkel kuum
Auditi allkirjastanud Riigikontrolli peakontrolör Tarmo Olgo nentis, et praeguseid maaelu probleeme ei saa lahendada vaid põllumajandustootmise keskselt ning selleks ei piisa vaid maaelu arengukavas planeeritavatest meetmest. "Maapiirkondade arengupoliitika eesmärgid on mitmetahulised. Koostöö selles valdkonnas saab olla edukas, kui seda tehakse üha enam inimeste heaolu ning maaelu kui paljudest osadest koosnevat tervikut silmas pidades," sõnas Olgo.
Tarmo Olgo ütles, et auditi üheks oluliseks eesmärgiks oli ergutada ühiskonnas, Riigikogus ja valitsuses mõttevahetust põllumajanduse ja maaelu tuleviku teemal veel enne, kui suured probleemid nelja-viie aasta pärast otsest mõju hakkavad avaldama.
"Tähtis on hakata tegutsema juba täna," sõnas Olgo.
Enimloetud
1
Otsustajad Enefit Greeni börsilt lahkumise ja Ülemiste linnaku väljaostu juures
2
4
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Otsustajad Enefit Greeni börsilt lahkumise ja Ülemiste linnaku väljaostu juures
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele