Mäletamisvõime tagab geen

OMX Baltic−0,26%317,04
OMX Riga−0,3%959,62
OMX Tallinn−0,21%2 194,53
OMX Vilnius−0,13%1 504,84
S&P 500−0,02%7 704,13
DOW 30−0,31%51 349,98
Nasdaq 0,01%26 939,37
FTSE 100−0,24%10 679,99
Nikkei 2251,29%66 358,66
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,88
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%96,67

OMX Baltic−0,26%317,04
OMX Riga−0,3%959,62
OMX Tallinn−0,21%2 194,53
OMX Vilnius−0,13%1 504,84
S&P 500−0,02%7 704,13
DOW 30−0,31%51 349,98
Nasdaq 0,01%26 939,37
FTSE 100−0,24%10 679,99
Nikkei 2251,29%66 358,66
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,88
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%96,67

Inimese võime mäletada kohtumist oma elu armastusega või taastada mälus autoavariiga kaasnenud valu - selle tagab üks laialt levinud geenivariatsioon.

Meile jäävad rohkem emotsionaalsemad olukorrad, sest need on ka evolutsioonilises mõttes kasulikud. Võime mäletada meeldivaid või ohtlikke olukordi aitab meil ellu jääda. Kõigi igapäevajuhtumiste mällukogumisest pole eluspüsimiseks suuremat kasu.

Väga emotsionaalsetes olukordades vabaneb ajus hormoon noradrenaliin, mis stimuleerib aju mandelkeha - aju osa, mis kutsub esile emotsionaalseid reaktsioone, mis salvestatakse hipokampuses ning aju teistes osades, väitis Šveitsi Zürichi ülikooli neuroteadlane Dominique de Quervain New Scientistile.

Kuid mingil põhjusel mäletavad mõned inimesed oma elu emotsionaalseid hetki rohkem kui teised.

Quervain märkas, et geeni ADRA2B sageli esinev variatsioon, mis kodeerib noradrenaliini retseptoreid, võib olla selle põhjuseks. Selline variant on kolmandikul valge rassi esindajatel ning 12 protsendil asiaatidel.

Teadlased tegid katseid Saksamaal ja Ugandas. Kahele suurele inimrühmale näidati fotosid, millel olid tugeva positiivse värvinguga sündmused, tugevalt negatiivsed sündmused ning neutraalseid pilte.

Hiljem paluti inimestel meelde tuletada fotodel nähtut ning sellest kirjutada.

Positiivsel piltidel oli näiteks lastelastega vanaisa ning pulmad, negatiivsel kujutati õnnetuse ohvrit, kellel oli peas haav ning saaste tekitatud hävingut. Neutraalsetel fotodel olid tänaval kõndivad või telefoniga rääkivad inimesed.

Ühes rühmas olid terved Šveitsi kodanikud, teises Ruanda genotsiidist eluga pääsenud, kes elasid Ugandas põgenikelaagris.

Mõlemasse rühma kuulunud inimesed, kellel oli ADRA2B geenivariatsioon, suutsid paremini meelde tuletada nii positiivseid kui negatiivseid pilte, kui inimesed, kellel sellist geenivarianti pole.

Neutraalseid pilte suutsid võrdselt meenutada nii need, kellel on geenivariant, kui ka need, kellel seda pole.

ADRA2B geenivariandiga ruandalased suutsid eurooplastest paremini meenutada negatiivseid sündmusi - sõltumata sellest, kas neil oli posttraumaatiline stress või mitte.

"Geenivariant on seotud parema emotsionaalse mäluga," järeldab de Quervain. "Aga neile inimestele jäävad meelde ka traumaatilised sündmused, kui peaks juhtuma midagi õudset."

Mäletamisvõime tagab geen

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised