• OMX Baltic0,07%300,58
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,04%1 198,54
  • S&P 5000,96%6 025,17
  • DOW 300,89%42 581,78
  • Nasdaq 0,94%19 630,97
  • FTSE 100−0,19%8 758,04
  • Nikkei 2251,08%38 769,12
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%91,08
  • OMX Baltic0,07%300,58
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,04%1 198,54
  • S&P 5000,96%6 025,17
  • DOW 300,89%42 581,78
  • Nasdaq 0,94%19 630,97
  • FTSE 100−0,19%8 758,04
  • Nikkei 2251,08%38 769,12
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%91,08
  • 05.10.07, 11:25
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Miks jäävad emotsionaalsed sündmused paremini meelde

Inimesed mäletavad väga hästi aastate taguse suhte purunemisega seotud tundeid, samas on mõne nädala tagune töökohtumine justkui peast pühitud.

Inimese meeltesse jõuab tohutu infohulk, kuid aju ei saa üle kurnata. Seetõttu sõeluvad aju mälupiirkonnad välja ebaolulise ning annavad eelise olulisimale, millest moodustuvad pikaajalised mälestused.Mäletamisvõime tagab geen
Ajakirja Cell tänases numbris ilmuv artikkel võimaldab mõista, kuidas emotsioonid aitavad ajul mõista, milliseid mälestusi tasub säilitada ning mille võib lihtsalt tuulde lasta.
Teadlased arvavad, et mälestused tekivad siis, kui neuronite vahel tekivad tugevamad sidemed. Sidemed põhinevad retseptoritel, mis saadavad ja võtavad vastu ajus leiduvat infot.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Varasemad uuringud on näidanud, et emotsionaalne stress seostub ajus hormooni norepinefriini koguse suurenemisega. Kuid seni polnud teada, kuidas mõjutab see hormoon ajus neuronsidemeid ning mälu.
New Yorgis asuva Cold Spring Harbori labori teadlane Hailan Hu teatas nüüd, et nad suutsid leida küsimusele vastuse, kirjutas Live Science.
Hiirte peal tehtud katsetes selgus, et norepinefriin, nagu ka emotsionaalne stress mõjutab keemiliselt ajus teatud retseptoreid. Selle muutuse tagajärjel tugevnesid sidemed hiire aju mälupiirkondades. See on järjekordne tükk puslest, mis aitab seletada emotsioonide ja mälu seoseid.
„Erguti, mis polnud piisavalt tugev, et mällu jääda muutus (hormooni toimel) nüüd mälestuseks,” ütles üks uuringurühma liikmeid Roberto Malinow.
Hiire ja inimese aju on paljuski sarnase ehitusega, seega võib hiirte puhul kinnitust leidnu kehtida ka meil. Nii elu kõrg- kui ka madalhetkedel tekib mäluparandavat hormooni rohkem, kuid selle ülemäärane kogus võib tekitada hoopis mäluauke.
„Liiga palju norepinefriini toob vastupidise tulemuse,” ütles Malinow. „Ilmselt on olemas optimaalne kogus. Üliemotsionaalne inimene ei pruugi ka asju mäletada.”

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 24 p 3 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele