Intressitulu tuleb kasuks

Lisaks aktsiatele või aktsiafondidele peaks kuuluma investori portfelli ka intressiteenivaid varasid - hoiused või võlakirju, et hajutada riski.

Võlakirjadega on meil kahvad lood - riigi võlakirju meil pole. Ehkki pangad vahendavad ettevõtete ja kohalike omavalitsuste võlakirju, jätab nende valik soovida ning võlakirjade ostu-müügihinna vahe on hirmus lai. Tallinna börsil on käputäis võlakirju - kuid nendega tehakse tehinguid nii harva, et nende päevade peale võiks kalendris ristikese teha.

Hoiuste poolelt on olukord parem. Siiski ei kata hoiuseintressid ära tarbijahindade tõusu. Kuid ka samas vääringus hoiuste intressid võivad sama tähtaja osas olla erinevates pankades väga erinevad. Paraku kipuvad heldemat intressi maksma väiksemad pangad, mitte neli suurt panka. Hoiused on võlakirjadest kindlamad. Kui intressid tõusevad, langevad võlakirjade hinnad, hoiuse väärtus jääb samaks. Küll aga oleks saanud hoiustaja hiljem hoiust tehes kõrgemat tulu.

Pangad teevad aeg-ajalt ka tavaliste hoiuste eripakkumisi, rääkimata siis viimasel ajal iseäranis populaarsust kogunud investeerimishoiuste pakkumistest.

Pakkumistest saab teada pankade kodulehekülgedelt, käies näiteks korra kuus uudistamas. Alternatiiviks on ka rahaturu ja võlakirjafondid.

Fondide kahjuks räägivad suuremad kulud, fondihaldusettevõtted ei tegele altruismiga. Kui investor ostaks ise võlakirju, teeniks ta pärast teenustasusid kogu intressitulu (pärast makse) endale. Fondis aga tuleb arvestada sisenemis- ja välijumiskuludega ning fondivalitsemistasuga.

Sarnaselt indeksiaktsiate ja börsil kaubeldavate aktsiafondidega leidub USAs ka väheseid võlakirjade analooge, kuid neil on meie investori jaoks suur puudus. Suurim puudus pole mitte tehingutasu (sama suur kui suvalisel USA aktsiatehingul), vaid hoopis see, et need võlakirjad on dollarites.

Kui aktsiate hinnad kõiguvad kõvasti ning dollari langus ei pruugi selles valguses märgatav olla, siis võlakirjade tootlus dollarites on lahja ja vähimgi dollari langus võib selle tootluse süüa või koguni kahjudeni viia. Samal põhjusel pole ka USA dollarites hoiused mingi imerohi.

Võlakirjade puhul ei saa kõrvale vaadata ka sellest, et mida lühima kestvusega on võlakirjad, seda vähem tundlikud on nad intressimuutuse suhtes. Võlakirjade puhul tuleb väga terava huviga vaadata võlakirjade väljalaskva firma rahalist seisu. Siinkohal kipub kõrgem tootlus olema tingitud võlakirjade madalamast kvaliteedist. Eriti valusaks võib muutuda riskantsemate võlakirjade olukord raskematel aegadel.