Naftajõe kuivamine toob koondamise

Kui veel juunis loodeti, et juulis hakkab ehk taas rohkem Venemaa kaupu läbi Eesti liikuma, on tegelikkus praegutäpselt vastupidine. Veod aina vähenevad ja naftarongide kulgemine läbi Eesti on sama tihe kui liiklus Siinai kõrbes. Kaubavedu on pärast aprillikuiseid sündmusi kolmandiku võrra kahanenud ja nii ei ole Eesti Raudteel inimestele enam tööd anda. Kui paljusid Eesti Raudtee 2300 töötajast koondamisotsus puudutab, ei soovinud Eesti Raudtee juht Kaido Simmermann reedel öelda, lubades teemat kommenteerida selle nädala alguses, kui koondamisotsus on tehtud.

"Me peame olema realistid ja tegema otsuseid, mis jätavad Eesti Raudtee majanduslikult toimetulevaks ühinguks," ütles Eesti Raudtee avalike suhete juht Urmas Glase, lisades, et firma ei saa enam kahjumit kanda ja oodata, kas vedude maht kunagi taastub või mitte.

Kui Eesti Raudtee läheb inimeste koondamise peale välja, siis naftaterminalid veel seda ei plaani.

"Kaubavood Vene raudtee kaudu Eestisse on praeguseks hetkeks Pakterminali jaoks põhimõtteliselt peatunud, mis on avaldanud meile vägagi negatiivset mõju," nentis Pakterminali juhatuse esimees Anne Bruggink. Ta leiab, et riik peaks astuma samme, et tagada terve ärikliima ning võimalus transiidiettevõtetel normaalselt tegutseda.

Enamik Pakterminali naaberterminale seisab vastamisi sama probleemiga.

ASi Alexela Terminal nõukogu esimehe Juhan Kolgi sõnul tema idarindelt positiivseid muutusi niipea ei looda.

"Kogu see protsess on globaalpoliitiline ja teiselt poolt ka emotsionaalne," selgitas Kolk. "On ju teada, et selline suurriik nagu Venemaa käitub oma huvisfäärides väga jõhkralt."

Paldiskisse ei veeta Venemaalt juba mõnda aega kaupu ning Alexela Terminal hoiab end vee peal meritsi kaupa vedades. "Veod toimuvad ainult nendesse Eesti terminalidesse, mis kuuluvad Vene ettevõtjatele," viitas Kolk.

Venemaa blokaad ei puuduta mitte ainult Eesti ärimehi. Ka Venemaa enda ärimehed kannatavad. Nii teatas Severstaltrans Grupp eelmisel nädalal, et müüb oma osaluse Estonian Oil Service'is ära. Põhjus võib olla Eesti ja Venemaa pingestunud poliitilistes suhetes.

Mais kaalus Severstaltrans Gruppi kuuluva Spacecomi juht Oleg Ossinovski äri Eestist väljaviimist. Täna on Ossinovski ärakolimise plaani siiski maha matnud - hoolimata asjaolust, et Spacecomi transiidimahud on kahanenud poole võrra ning aasta alguse kahjud ületasid juba miljoni dollari piiri.

"Võlusõna on lobby. Inimestega tuleb rääkida," seletas Ossinovski, lisades, et paigal istumine ja halva olukorra üle kurtmine ei aita, sest iseenesest midagi sülle ei kuku.

Äriringkondade tagatubades aga räägitakse, et Venemaa on lubanud oma Eestis tegutsevatele ärimeestele tekkinud kahjud kompenseerida ning pronkssõdurist on praeguseks saanud vaid formaalne ajend.

Hoogustunud transiidiblokaadi tegelik põhjus asuvat hoopis Läänemere põhjas, Eesti majandusvööndis ja territoriaalvetes - nimelt Nord Streami gaasijuhe - ning Venemaa eesmärk on transiidiärimeeste kaudu survestada Eesti valitsust sellele rohelist tuld andma.

Transiidiekspert Raivo Vare on Venemaa transiidi taastumise suhtes skeptiline ning prognoosib mõningat kaubavoogude elavnemist kõige varem oktoobris.

Vare hinnangul võib sügisel kivisöe ja naftatoodete vedudes toimuda positiivne pööre, kui Venemaa leitud alternatiivsed väljaveokanalid, nagu näiteks jõgedel pargastega kaubavedu, lõpeb. Murranguliseks võib Vare hinnangul saada hetk, kui tehastest väljuvat kaupa kuhjub Vene sadamatesse ja teistesse alternatiivsetesse veokanalitesse nii palju, et need sealt enam läbi ei mahu. See paneb Venemaa sundseisu. "Tootmist ei saa seetõttu seisma ju panna, muidu tekib kütusekriis Vene siseturul," märkis Vare.

Seni jääb Venemaa aga oma jäiga poosi juurde ning ärimehed, kes on oma transiidipartneriks valinud Eesti, peavad oma toodangut vedama hirmsa ülekuluga teisi teid pidi.

"Eks kõik ootavad ja vaatavad, mis nüüd edasi saab - kas Venemaal läheb aasta lõpuks tuhin üle või leiab ta endale uued vaenlased," arvas Vare.

Kui pole tööd, mida teha, ei saa inimesi kaua niisama palgal hoida. Ainus positiivne asi on seejuures, et mõned praegu töötajate puuduse üle kurtvad ettevõtted leiavad uusi töötajaid.

Eesti Raudtee töötajate koondamist peaksid selgitama need, kes koos veduriga valimisreklaamidel poseerisid. Eesti Raudtee aktsiate taasriigistamine oli kõige kallim ja küünilisem valimisreklaam tänavustel riigikogu valimistel. Arve selle eest tuleb kahjuks kinni maksta kõigil maksumaksjatel.

IRL oli raudtee natsionaliseerimise vastu, sest see oli majanduslikult ja ka julgeolekupoliitiliselt jabur otsus. Oli ette teada, et raudtee omanikuna on riik rohkem mõjutatav Venemaa poliitilise taustaga surveavaldustest, ning selle eest sai raudtee taasriigistajaid ka hoiatatud.

Harva tuleb mõne otsuse lühinägelikkus nii ruttu ilmsiks kui Eesti Raudtee aktsiate taasriigistamise puhul. Pidades parimaks kaitseks rünnakut, on keskerakondlased juba võtnud sõna teemal, miks viibib Eesti Raudtee uue äriplaani koostamine.

Ent plaani oleks kõige rohkem tarvis olnud pidada enne 2,5 miljardi krooni kulutamist.