Abiraha headele projektidele

OMX Baltic−0,24%319,53
OMX Riga0,65%977,43
OMX Tallinn−0,19%2 228,58
OMX Vilnius−0,17%1 510,75
S&P 5000,58%7 818,93
DOW 300,49%51 521,28
Nasdaq 0,45%27 599,79
FTSE 1000,42%10 541,69
Nikkei 2251,05%70 683,98
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,18
EUR/RUB0,00%95,42

OMX Baltic−0,24%319,53
OMX Riga0,65%977,43
OMX Tallinn−0,19%2 228,58
OMX Vilnius−0,17%1 510,75
S&P 5000,58%7 818,93
DOW 300,49%51 521,28
Nasdaq 0,45%27 599,79
FTSE 1000,42%10 541,69
Nikkei 2251,05%70 683,98
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,18
EUR/RUB0,00%95,42

Kolm aastat on Eestil olnud võimalus kasutada 5,8 mld kr Euroopa struktuurifondide toetust. Struktuurifondide teadlikkuse uuringu kohaselt hindab 87% Eesti inimestest toetuste mõju Eesti arengule positiivseks. Samuti leiab 58% inimestest, et raha kasutatakse just seal, kus kõige enam vaja. Kas positiivsed hinnangud on õigustatud ning kuidas raha kasutamine reaalselt läinud on?

Juuni seisuga on projekte heaks kiidetud pea kogu saadava toetusraha ulatuses ehk üle 96% struktuuritoetuste kogumahust. Seega on toetuste taotlemine olnud edukas. Mitmes valdkonnas on raha taotletud mitu korda rohkem, kui seda kolme aasta peale ette nähtud oli. Seega on ka konkurents piisav ja võib kindel olla, et toetust saavad parimad projektid.

Järgmise seitsme aasta jooksul on igal aastal võimalik taotleda struktuuritoetust kaks korda suuremas mahus kui seni - seitsme aasta peale võib Eesti saada kokku 53,3 mld kr.

Tänavu alanud uuel rahastamisperioodil toetatakse struktuurifondide rahaga nagu senigi ettevõtlust, keskkonnahoidu, transporti, regionaalset arengut, teadus- ja arendustegevust, tööturgu, infoühiskonna ja hariduse edendamist ning uue valdkonnana ka energiamajandust. Esimesed võimalused raha taotleda avanevad juba sügisel. Toetuse vahendajate üks suuremaid väljakutseid on heade projektide eristamine hästi kirjutatud projektidest.

Senise eduka rahakasutamise ning uue ja mahukama toetusperioodi najal ei tohi lasta tekkida arusaamal, nagu oleks Eesti peamine huvi süllekukkunud raha kiiresti ära kulutada. Sellisel suhtumisel võivad olla Eesti jaoks kurvad tagajärjed, nt saadud raha tagasi maksmine. Õnneks ei ole Eestis toetustega toime pandud suuri petuskeeme, kuid eeskirjade eiramist ja toetusraha valesti kasutamist on tulnud ette meilgi. 2006. a avastati projektide hulgas 16 rikkumist, kogusummas 31 mln kr. Toetusi kasutades eksiti peamiselt sellega, et kulutati raha asjadele või tegevustele, mida struktuurifondidest rahastada ei tohi. Siis tuleb raha tagasi maksta.

Et enamik rikkumisi tulenesid teadmatusest, tuleb toetuse saajaid sarnaste juhtumite vältimiseks koolitada. Sellega tegelevad toetusi vahendavad ministeeriumid ja asutused. Samuti on senine kogemus näidanud, et kui siseriiklik kontrollisüsteem toimib tõrgeteta, suudame rikkumisi varajases etapis ennetada ning Eestit ei ähvarda ka suured tagasimaksed Euroopa Komisjonile.

Abiraha headele projektidele

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised