86aastase jalgadeta ja peaaegu täiesti
pimeda Marta Noorlinnu lugu paisus tema sugulaste ja Kohtla-Järve Linnavalitsuse
vaheliseks suureks tüliks ning punkti sellele pidi panema Viru Ringkonnakohus,
kuid naine suri enne kohtuistungit.
86aastase jalgadeta ja peaaegu täiesti pimeda Marta Noorlinnu lugu paisus tema sugulaste ja Kohtla-Järve Linnavalitsuse vaheliseks suureks tüliks ning punkti sellele pidi panema Viru Ringkonnakohus, kuid naine suri enne kohtuistungit, kirjutab venekeelne nädalaleht Den za Dnjom.
Viis aastat tagasi võttis halva nägemise ja ühe jalaga Marta, kelle ainus poeg ammugi surnud oli, enda juurde elama proua vennapoeg abikaasaga - Marika ja Priit Parkmanid. Pärast teisegi jala amputeerimist ilmnesid Marika sõnul vanuril esimesed mõistuse segi mineku tunnused: "Tartu kliinikumis öeldi mulle, et ta tõmbas käest välja tilguti ning kiskus amputeeritud jalalt sideme. Mulle tundub, et ta oli mõlema jala kaotamise pärast meeleheitel ning püüdis endalt elu võtta."
Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse juhataja Galina Radtšenko sõnul tõi Marika pimedat jalgadeta vanaprouat korduvalt hoolekandekeskusse ning ütles: "Võtke ta ja tehke mis tahate." "Oleme kindlad, et Martal oli hooldekodus, kuhu ta ise soovis pääseda, parem," räägib Radtšenko. Sotsiaalkeskuse töötajad kahtlustavad, et Marika ja Priit Parkmanil olid omakasupüüdlikud huvid. Parkmanid aga väidavad, et Marta elas munitsipaalkorteris ning tema pension oli äärmiselt väike.
Konflikt tekkis Marika sõnul siis, kui ta pöördus keskusesse taotlusega sugulaste hooldajateks vormistamiseks. "Mulle vastati, et see pole võimalik, kuna me mõlemad oleme töötavad inimesed, aga hooldaja peab olema haige juures ööpäevaringselt. Sotsiaalministeeriumis öeldi aga meile, et seadus näeb sotsiaaltoetuse määramisel ette ka "meiesuguse" variandi".
Marika Parkmani sõnul teatas keskuse töötaja Maarika Tarum, et kui vana naine abi vajab, siis peab ta seda taotlema oma jalgadel, kui ta aga tulla ei saa, siis see inimene abi ei vaja. Marika Parkman väidab, et tal on selle vestluse audiosalvestus, mida ta on valmis esitama igasse riigiasutusse.
Kevade lõpul saadeti Marta taastusravile Paru haiglasse, kust helistati sugulastele ning teatati, et Marta avaldas kirjalikult soovi elada Kiviõli Hooldekodus. Selgus, et pimeda naise sooviavalduse tunnistajateks olid meedikud, kellele öeldi, et Martal ei ole sugulasi, mistõttu tuleb talle eraldada koht hooldekodus.
"Tõenäoliselt ei mõistnud ta täielikult, kuhu ja milleks teda tahetakse saata, sest kui temale järele tulles küsisin, kas ta tahab jääda või sõidab minuga, vastas Marta, et tahab koju! Selleks, et poleks hiljem pretensioone, et me Marta vastu tema tahtmist ära viisime, salvestasin ma meie vestluse videokaameraga," räägib Marika.
Vanakese hooldekodust "röövimise" fakt saigi linnavalitsuse hagi põhjuseks. Galina Radtšenko sõnul ütles Marta keskuse töötajatele korduvalt, et soovib hooldekodusse. 25. juunil pidi toimuma esimene kohtuistung, kuid Marika Parkman ei tulnud kohtusse, selgitades, et sai kohtukutse istungi päeval. Järgmine istung, mille eel kohtunik soovis Marta Noorlinnuga isiklikult vestelda, pidi toimuma augusti lõpus, kuid vanaproua suri 10. juulil.