Riik ei tohi sekkuda põhjendamatult MTÜde siseasjadesse

Vastupidiselt juulis kooskõlastamiseks saadetud mittetulundusühingute seaduse ja mitme teise sea shy;duse muutmise eelnõu seletuskirjas väidetule, et eesmärk on kaotada üle shy;liigsed for shy;maalsusnõuded, on eelnõus ridamisi sätteid, millega riik tahab senisest ulatuslikumalt sekkuda omaalgatuslike ühenduste tegevusse.

“On pehmelt öeldes arusaamatu, miks tahetakse seadusesse kirja panna asju, mille koht on ühingu põhikirjas,” ütles EAKLi esimees Harri Taliga. “Eriti , kui eel shy;nõus toodud protseduurireeglid annavad võimaluse torpedeerida näiteks ühingu üldkoos shy;oleku läbiviimist.”

Mittetulundusühingute seaduses kavandatud muudatused, mis lähtuvad äriseadustiku loogikast, hakkaksid paratamatult takistama ka ametiühingute normaalset tööd. “Kui seadustatakse võimalus nõuda mõnekümne liikmega ühingu üldkoosoleku protokolli notariaalset kinnitamist, tähendab see ametiühingutele täiendavat aja- ja rahakulu, no shy;taritele aga lisatööd ja -tulu,” märkis ametiühingujuht. Täiesti alusetu on ka rii shy;gi soov dikteerida ametiühingu või mistahes muu mittetulundusühingu juhtorgani vo shy;lituste kestust.

EAKL peab ülimalt kahetsusväärseks, et justiitsministeerium ei suvatsenud eelnõu väljatöötamisel lähtuda kodanikuühiskonnale iseloomulikust kaasamise heast tavast. Kuigi ametiühingud moodustavad arvuka ja aktiivselt tegutseva mittetulundusühingu shy;te liigi, ei küsinud ministeerium Eesti Ametiühingute Keskliidu arvamust eelnõu kohta.