Hiljuti avaldati ühe teise uurimuse tulemused, mille kohaselt said teadlased Gröönimaa jääkilbist kätte 800 000 aasta vanuse DNA, kuid see oli vaid väga hästi säilinud DNA, millega ei kaasnenud elavat organismi. Seekord saadi lisaks DNAle kätte ka väga vastupidav bakteriaalne eluvorm.
Uuringu tulemused avaldati ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences. Teadlased rõhutavad, et nii pika eluea saladuseks on bakteri võime oma genoomi korras hoida.
Avastuse tegid Massachusettsi tehnoloogiainstituudi teadlane Sarah Johnson koos kolleegidega, uurides Siberi kirdeosast, Kanada loodeosast ja Antarktikast pärit (jää)puursüdamikke (silindrikujuline torukujulise puuriga saadud (jää)proov). Leitud geneetiline materjal oli üldiselt hästi säilinud.
"Nii vanade proovide puhul ei saa me tavaliselt üldse mingist DNAst rääkida. Parim, mida võib saada, on 30, 40, 50, võib-olla 100 nukleotiidist koosnev järjestus," ütles Gilbert LiveScience'ile. "Nüüd aga leiti 4000 aluspaarine järjestus, mis näitab, et DNA on väga heas korras." Tüüpilisel juhul koosneb bakteri genoom ühest kuni viiest miljonist aluspaarist.
Mõõdeti ka süsinikdioksiidi taseme muutust proovis ning leiti, et bakteritel on ainevahetus ehk nad elavad. Laboris tehtud katsed kinnitasid ka seda, et bakterid on võimelised oma genoomi parandama.
Ka varem on teadlased teatanud üle poole miljoni aasta vanustest DNA leidudest, kuid elu säilimist pole suudetud tõestada, sest ei ole võimalik teha kindlaks, et proov ei reostunud uurimise käigus tänapäevaste bakteritega. Nüüd on teadlased aga kindlad, et nad on olnud eriti hoolikad ning seda pole juhtunud.
"Varemgi on teatatud väga vana DNA leidmisest, kuid alati on esile kerkinud ka probleemid," ütles Gilbert. "On väga lihtne oma proov bakteritega reostada, sest neid on ju kõikjal."