Rahasüst veeprojektidesse

Eesti alustas 2001. aastal 13 suuremahulise vee- ja reoveeprojektiga, mille kogumaksumus oli tollasel hinnangul ligi 3,7 miljardit krooni. 80 protsenti sellest summast lubas Ühtekuuluvusfondi kaudu tasuda Euroopa Liit, ülejäänu jäi omavalitsuste ja Eesti riigi kanda. Praeguseks on peaaegu pool neist projektidest lõpetatud, teise poole lõpetamine on aga takerdunud, sest vahepealne hinnaralli on tõstnud nende maksumuse kohati lausa kolmekordseks.

Näiteks Rapla vee- ja kanalisatsioonitorustike projekt kallines 2005. aastal ligi 22 miljonit, Matsalu Veevärgi veeprojekt 2006. aastal juba aga 360 miljonit krooni. Riigihangete käigus tehtud pakkumised näitavad, et Emajõe ja Võhandu valgala esialgu 840 miljoni kroonine projekt on nüüdseks kerkinud enam kui 2 miljardi krooniseks!

Kuigi seaduste järgi on ühisveevärgi ja kanalisatsiooni korraldamine omavalitsuste ülesanne ja vastutus, on selge, et nemad poolelijäänud projektidega üksi toime ei tule.

Kolmandaks tuleks aga kaaluda seda, et kõik projektid lähevad töösse, kuid projektiosalised omavalitsused tükeldavad hankeid ja kasutavad võimalusel läbirääkimistega menetlusi. Sel juhul kujuneb täiendavaks finantsvajaduseks hinnanguliselt 2,9 miljardit krooni, seda küll järgneva nelja aasta peale kokku.

Lähiajal arutame kõik need variandid valitsuses läbi ja otsustame. Riigieelarve läbirääkimiste käigus on valitsus juba olnud seda meelt, et veeprojektide kallinemise katteks tuleb omavalitsustele lisaraha leida.

Praegu oleme kokku leppinud, et järgmisel aastal selleks eraldatav summa küünib 0,6 miljardi kroonini.