Sotsiaalkindlustusameti (SKA) endist
peadirektori asetäitjat Indrek Kressat süüdistab riigiprokuratuur korduvas
pistisevõtmises, kokku ligi 1,1 miljoni krooni ulatuses, teatas kohus.
Harju Maakohtus algas täna protsess kahe sotsiaalkindlustusameti endise ametniku üle, keda süüdistatakse korduvas pistisevõtmises, samuti ametile IT-teenuseid osutanud firma juhi üle, keda süüdistatakse pistise andmises.
Kressat (60) süüdistab riigiprokuratuur korduvas pistisevõtmises, SKA endist süsteemitehnoloogia osakonna juhatajat Teet Kallastet (37) korduvas pistisevõtmises ja ametiseisundi kuritarvitamises ning SKA-le IT-alaseid teenuseid osutanud infotehnoloogiafirma Medisoft endist juhatuse liiget Mari Hermlinit (54) korduvas pistise andmises ja ebaõigete andmete esitamises kohturegistrile.
Riigiprokurör Laura Feldmanis avaldas täna süüdistuse, milles Kressa ja Kallaste end süüdi ei tunnistanud. Hermlin tunnistas end pistise korduvas andmises süüdi, kuid ei tunnistanud süüd kohturegistrile ebaõigete andmete esitamises.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kaitsepolitsei tuvastas kriminaalmenetluse käigus, et 1997–2005 Sotsiaalkindlustusameti IT-arengut koordineerinud Kressa ja Kallaste said Hermlinilt varalisi soodustusi. Süüdistuse kohaselt tagasid Kressa ja Kallaste vastutasuna selle, et Sotsiaalkindlustusamet tellis oma infosüsteemiga seotud IT teenused Medisoftilt.
Uurimisel tuvastati, et aastatel 1997–2005 sai Medisoft suunatud hangete tulemusel kokku 40 lepingut erinevate IT alaste tööde teostamiseks, teenuste osutamiseks ja tehniliste lahenduste väljatöötamiseks. Sõlmitud lepingute alusel tegi SKA äriühingule väljamakseid 56 480 130,13 krooni eest, mis oli firma käibest oluline osa.
Kressa sai süüdistuse kohaselt IT teenust osutanud firmalt varaliste soodustustena kokku 1 078 107 krooni, Kallaste 132 490 krooni. Eeluurimisel tuvastatu kohaselt kasutas teenuseid osutanud firma ametnikele varalise hüve üleandmiseks ja selle ebaseaduslikkuse varjamiseks fiktiivseid töölepinguid, ametniku abikaasale oma firma jaoks töö tegemise võimaldamist kui ka sularaha üleandmist.
Lisaks pistise võtmisele süüdistatakse Kallastet ametiseisundi kuritarvitamises, sest rikkus Phare hanke läbiviimise protseduurireegleid. Taolise tegevusega põhjustas ta süüdistuse kohaselt Eesti Vabariigile suure varalise kahju tekkimise ohu, kuna protseduurireeglite rikkumise tulemusena võidakse lõpetada projekti rahastamise ja rakendada Eesti Vabariigi suhtes rahalisi sanktsioone hankemaksumuse ulatuses. Hanke suurus on 275 000 eurot, ehk ca 4,3 miljonit krooni.
Hermlinit süüdistatakse lisaks pistiseandmisele ka valeandmete esitamises. Süüdistuse kohaselt kajastas ta 2002 majandusaasta aruandes ca 1 miljoni krooni eest fiktiivseid tehinguid firmaga, mis fiktiivsete tööettevõtulepingute alusel töötas firma tarvis välja mitmeid erinevaid IT alaseid lahendusi ja sai selle eest ka tasu, kuid tegelikkuses mingeid töid ei teostatud. Töötasuna üle kantud summad tagastati aktsiaseltsile sularahas, kuid jäeti tahtlikult firma raamatupidamises arvele võtmata.