Võlakeeld sai riigihankele saatuslikuks

Selle aasta mais kehtima hakanud riigihangete seadus kehtestab piirangu, mille järgi ei tohi firmal olla maksuvõlgu. Probleem tekib sõna "maksuvõlg" käsitlemisest.

See ei tähenda sugugi vaid pahatahtlikult riigimaksudest kõrvalehiilijaid või kroonilisi maksuhilinejaid.

Sinna alla lähevad nii hilinenult laekunud arvete tõttu muudetud maksudeklaratsioonid kui ka kreeditarved, mis võivad tekitada hoobilt maksuvõlgnevuse mitmesaja päeva ulatuses.

Riigihangete seaduse arutelu vedanud Mart Opmanni sõnul saatis eelnõu menetlemist tugev surve ja pidev piikide murdmine Aivar Sõerdi juhitud rahandusministeeriumiga.

"Riigikogu majanduskomisjonis käis selle ümber tuline vaidlus ja andmine. Kord jõudis punkt ettepanekute nimekirja ja järgmisel hetkel oli sealt jälle kadunud," meenutas Opmann, kelle sõnul tuli paksu verd tekitanud ettepanek tööandjate keskliidu ja Enn Veskimägi poolt. Ettepanekut toetas aktiivselt ka rahandusministeerium.

Enn Veskimägi sõnul on riigihanke seaduse eelnõu kogu aeg parandatud ja muudetud. "Ja lõpuks, kui trükivalgust nägi versioon, mis valitsusse läks, oli seal kümneid muudatusi tehtud," nentis Veskimägi, nõustudes sellega, et seadus on ELi direktiividest tunduvalt rangem eestimaine kodukootud versioon. "Me keerame paljude asjadega vindi üle."

Kehtivat redaktsiooni toetasid eelnõu ettevalmistamise ajal mitmed hankijad, samuti leidis see tugevat toetust just ettevõtjate esindusorganisatsioonidelt, kes olid kaasatud riigihangete seaduse eelnõu väljatöötamise töörühma.

Praktika on paraku näidanud, et Eesti ettevõtjad ei käitu nii seadusekuulekalt, kui riigihangete seaduse väljatöötajad eeldada soovisid. Seetõttu on tekkinud olukord, kus riigihangetel puuduvad mõnes valdkonnas pakkujad, kellega oleks võimalik hankeleping sõlmida.

Et hangete luhtumine ei saa olla ühegi seaduse eesmärgiks, algatasime seadusemuudatuse, millega piiratakse hankija kohustust riigihankel osaleva isiku hankemenetlusele eelnevat maksukäitumist kontrollida.