Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Aeg riigieelarvet koomale tõmmata
Reedel teatas statistikaamet, et oktoobri tarbijahinnaindeks kerkis mullusega võrreldes 8,5 protsenti. See on kümne aasta kõrgeim number. Samal päeval hoiatas Rahvusvahelise Valuutafondi delegatsiooni juht Franciszek Rozwadowski: "Inflatsioon suureneb, palgad kasvavad juba mitu aastat tootlikkusest kiiremini - see pole jätkusuutlik ja viib Eesti konkurentsivõime vähenemiseni." Äripäeva arvates on see tõsine oht, millega peaks arvestama ka valitsus.
Kevadel kinnitas justiitsminister Rein Lang: "Inflatsiooni vastu saab võidelda ainult majanduskriisiga."
Ei maksa olla nii tagasihoidlik, härra minister! Eesti Vabariigi valitsus pole siiski täiesti võimetu ning ta käed lootusetult lühikesed ja töntsid. Valitsuse haardeulatusse jääb nimelt suurepärane majandushoob: riigieelarve.
Eesti ajakirjanduses on korduvalt räägitud, et järgmise aasta riigieelarve on ülepaisutatud. Kui majanduskasvu aeglustudes prognoositakse ikka veel samasuguseid tulusid kui tormilise arengu ajal ning tullakse välja aina leidlikumate viisidega nende kulutamiseks, on selge, et täispuhutud eelarvemull kerkib aina kõrgemale, kuni käeulatusest välja hõljub. Kas poleks siis mõistlik sest õigeaegselt õhk välja lasta?
Kodumaiste hoiatajate juttu pole seni mikski pandud. Oktoobris vastas peaminister Ansip rahvaliitlaste järelepärimisele inflatsiooni ohjeldamise kohta, et järgmise aasta riigieelarve on "läbi aegade konservatiivseim", ehkki "konservatiivseim" eelarve on juhtumisi ka Eesti ajaloo suurim. Ehk võetakse vähemalt väliseksperte kuulda?
Muidugi oleks inflatsiooni aeglustamiseks teisigi viise. Näiteks võiksid kommertspangad tõsta kroonihoiuste intresse. Paraku tähendab see neile iseenda tulude kallale minekut - vaevalt Rootsi emapangad sellega rahule jääksid.
Samuti võiks jätta maksud alandamata. Kuid kellele meeldiks rohkem makse maksta?
Ligi 100 miljardist tulukroonist jäetakse kulutamata vaid 2,8 protsenti. Tõsi, see on ka seni suurim ülejääk. Kuid Äripäeva hinnangul on seda praeguses olukorras ometi vähe.
Mõistlik oleks piirata palgatõusu, kärpida avaliku sektori kulutusi ning suunata võimalikult suur osa tuludest reservi. Iga kümnes Eesti elanik töötab praegu avalikus sektoris, kui ka rinnalapsed sekka arvata. Kaua meie majanduse tootlikkus sellist priiskamist välja ei vea.
Majandus on juba kord selline valdkond, kus liiga pikk pidu ise katku esile kutsub. Kui selle nimel piisavalt usinasti töötame, võime tõesti ka devalvatsiooni ära näha.
Ainult et kas me just seda soovime?
Autor: ÄP