Optimism on hea vaid mõõdukas koguses

Teadlased uurisid aastatel 1995, 1998 ja 2001 läbiviidud küsitluste tulemusi, kus inimeste käest küsiti, kui vanaks nad arvavad end elavat ning kuidas paigutavad säästetud raha. Igal nimetatud aastal küsitleti USAs umbes 4500 inimest.

Optimistideks nimetavad teadlased neid küsitletuid, kes uskusid end elavat kauem tegelikust keskmisest elueast. Ülioptimistlikeks nimetati neid, kes uskusid end elavat enam kui 20 aastat üle keskmise eluea.

Selgus, et optimism väljendub ka investeerimisotsustes ning optimistide valikuid ning riskitaju võib üldiselt pidada mõistlikuks, kirjutasid teadlased ajakirjas Journal of Financial Economics.

Optimistid investeerivad reeglina üksikaktsiaisse; säästavad keskmisest rohkem raha; likvideerivad võimalikult kiirelt krediitkaardivõla; usuvad, et nende sissetulek tulevikus suureneb; pensionile plaanivad minna võimalikult hilja või üldse mitte ning reeglina abielluvad pärast lahutust uuesti.

Võrreldes optimistidega töötavad ülioptimistlikud inimesed võimalikult vähe; hoiavad optimistidest veelgi suuremat osa investeerimisportfellist üksikaktsiais; säästavad vähem raha; ei hooli nii väga krediitkaardivõlast; tegelevad tõenäolisemalt päevakauplemisega ning suitsetavad rohkem.

„Erinevused optimismi ja liigse optimismi vahel on silmatorkavad. Ülemäärane optimism, nagu ka liigne enesekindlus, viib tõenäoliselt ebamõistlike majanduslike otsusteni,” ütles Puri.

Teadlased võrdlevad optimismi punase veiniga. „Arstide sõnul teeb kaks klaasi veini päevas meie tervisele vaid head, kuid keegi ei soovita korraga ära juua tervet pudelit,” ütles Robinson. „Sama lugu on ka optimismiga. Mõõdukas koguses aitab see langetada mõistlikke majanduslikke otsuseid, kuid liiga palju optimismi võib viia väga halbade valikuteni.”