Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Elekter aitab mikroobidel vesinikku toota

    Täiendava elektri abil on mikroobid suutelised eraldama bioloogilistest ainetest kuni 99 protsenti seal olevast vesinikust.

    Vesinik on atraktiivne ja keskkonnasõbralik kütus, sest tema põlemise jäägiks on ainult vesi. Probleemiks on siiani olnud vesiniku saamine bioloogilistest ainetest.
    Orgaaniliste ainete kääritamisel mikroobide abil küll tekib vesinik, ent mikroorganismide surmaga lõppeva protsessi - mille tulemusena tekivad äädikhape, süsihappegaas ja vesinik, - saagikus on ainult kolmandik sellest, mida on võimalik saada näiteks glükoosi molekulist. Pennsylvania ülikooli teadlaste Bruce Logani ja Shaoan Chengi sõnul pole ka ühtegi teadaolevat bioloogilist rada, mille tulemusena oleks võimalik saadava vesiniku osa suurendada, kirjutas Eesti geenikeskus.
    Siiski on võimalik lagundada bioloogilist materjali põhjalikumalt, saades tulemuseks süsikdioksiidi, vee ja vesiniku. Selleks kasutasid teadlased nn mikroobseid elektrolüütilisi süsteeme, milles bakterite ainevahetuse käigus eralduvad elektronid tekitavad elektrivoolu.
    Logan pani sarnased mikroobsed elektrolüütilised süsteemid tagurpidi töötama: selle asemel, et elektrone süsteemist ära juhtida, hakkasid teadlased neid hoopis süsteemi lisama, kus need vesinikioonidest moodustasid gaasilise vesiku. Kõigest 0,5 volti suutis panna käivitada tavatingimustes termodünaamiliselt ebatõenäolised keemilised reaktsioonid, mis lagundasid lisaks äädikhappele ka teisi orgaanilisi happeid. Logani süsteemid suudavad kätte saada kuni 99 protsenti tavapärase käärimisprotsessi lõppsaaduses äädikhappes sisalduvast vesinikust.
    Logani süsteemid suutsid genereerida 1,23 kuupmeetrit vesinikku ööpäevas ühe kuupmeetrise mahuga mikroobse süsteemi kohta, mis on 275 korda intensiivsem kui varasematel süsteemidel ja ületab energeetiliselt 2-6 korda süsteemi suunatud elektri energia. See on väga hea saavutus, eriti kui võrrelda seda vesiniku saamisega veest, mille puhul moodustab saadav energia vaid 50 -70 protsenti sissepandud energiast.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.