• OMX Baltic0,07%300,58
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,04%1 198,54
  • S&P 500−0,12%5 960,64
  • DOW 30−0,29%42 084,22
  • Nasdaq −0,13%19 422,38
  • FTSE 100−0,19%8 758,04
  • Nikkei 225−0,13%38 354,09
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,62
  • OMX Baltic0,07%300,58
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,04%1 198,54
  • S&P 500−0,12%5 960,64
  • DOW 30−0,29%42 084,22
  • Nasdaq −0,13%19 422,38
  • FTSE 100−0,19%8 758,04
  • Nikkei 225−0,13%38 354,09
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,62
  • 10.09.07, 11:08
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Parem tee vesiniku tootmiseks?

Purdue ülikooli teadur väidab, et on leidnud mooduse, kuidas vesinikuautod praktilisemaks muuta.
Vesinik on kütusena atraktiivne, sest ei tekita mingit ohtlikku saastet. Kuid vesinikku on keeruline transportida ning vesinikuautod ei sõida ühe paagitäiega kuigi kaugele.
Paljud teadlased üritavad leida mooduseid vesiniku tihedamaks kokkupakkimiseks: näiteks püütakse selleks kasutada süsinikust nanotorusid või hoida vesinikku ajutiselt keemiliste ühendite koosseisus.
Jerry Woodall Purdue ülikoolist on aga pakkunud lahenduseks tankida autosse hoopis vesi ning lagundada see sõidu ajal vesinikuks ja hapnikuks.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Selle aasta esimeses pooles teatas Woodall, et tal õnnestus saada vesinikku, kasutades alumiiniumi ja galliumi sulamit. Sulam sisaldas aga peamiselt galliumi, mis on alumiiniumist oluliselt kallim. Eile pidas Woodall nanotehnoloogiakonverentsil ettekande, kus teatas, et on edukalt katsetanud ka sulamit, mis koosnes 80-protsendiliselt alumiiniumist.
Woodall pakub välja järgmist: alumiinium oksüdeerub veega kokkupuutes kergesti ning vesi laguneb hapnikuks ja vesinikuks. Alumiinium reageerides hapnikuga moodustab alumiiniumoksiidi. See lihtne keemiline reaktsioon on muidugi ammu tuntud, kuid probleeme on põhjustanud asjaolu, et alumiinium kattub kiirelt õhukese oksiidikihiga, misjärel oksüdeerumine lõppeb.
"Woodalli idee seisneb aga selles, et gallium takistab sellisel kaitsval kihil moodustumast. Täpne molekulaarne mehhanism ei ole veel lõpuni selge, kuid galliumi roll seisneb selles, et oksiidikihti jäävad augud, mis lubavad alumiiniumil edasi reageerida," selgitas USA energeetikaministeeriumi ekspert Sunita Satyapal.
Woodalli ettekujutuses oleks bensiinijaamadest võimalik osta alumiiniumgraanuleid. 50 kilo graanuleid ja 20 kilo vett tangitaks eraldi paakidesse. Sõidu ajal segatakse nad aegamööda kokku, et toota vesinikku ja alumiiniumoksiidi. Hiljem saaks oksüdeerunud alumiiniumi jälle ära anda, et sellest taas alumiinium tehtaks.
Kuid kõik pole siiski nii ilus kui tundub. Alumiiniumoksiidist elektrolüüsi teel alumiiniumi tootmine pole mitte odav lõbu, sest selleks kulub palju elektrienergiat. Kui aga elektrit toodetakse fossiilsetest kütustest, siis on asjal üldse vähe mõtet, sest globaalsele soojenemisele annaks see ainult hoogu juurde.
Sama probleem vaevab ka teisi vesinikutehnoloogiaid. Ilmselt oleks parim lahendus toota alumiiniumi (või vesinikku) seal, kus on piisavalt taastuvaid energiaressursse.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 24 p 12 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele