• OMX Baltic0,12%317,01
  • OMX Riga−0,11%962,59
  • OMX Tallinn−0,1%2 201,74
  • OMX Vilnius0,57%1 492,73
  • S&P 500−0,45%7 585,73
  • DOW 30−0,63%52 093,11
  • Nasdaq −0,78%25 981,57
  • FTSE 100−0,37%10 658,13
  • Nikkei 2250,37%63 717,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,18
  • OMX Baltic0,12%317,01
  • OMX Riga−0,11%962,59
  • OMX Tallinn−0,1%2 201,74
  • OMX Vilnius0,57%1 492,73
  • S&P 500−0,45%7 585,73
  • DOW 30−0,63%52 093,11
  • Nasdaq −0,78%25 981,57
  • FTSE 100−0,37%10 658,13
  • Nikkei 2250,37%63 717,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,18
Vesinik on küll ahvatlev alternatiiv bensiinile, kuid kerget gaasi pole sugugi lihtne kütusepaaki sundida.
Juba mõnda aega otsitakse vedelkütustele autode energiaallikana alternatiivi. Suured lootused on seotud vesinikuga, mida saaks saastevabalt kasutada nii sisepõlemismootoreis kui ka kütuseelemendis elektrienergia tootmiseks. Peamiseks takistuseks on seni gaaskütuse mahutamine sõidukisse, kirjutas fyysika.ee Science’i vahendusel.
Üheks võimaluseks on gaas suure rõhu all kokku suruda ja teda sel moel talletada, ent see teeb tankimisseadmete projekteerimise äärmiselt keerukaks kuivõrd vesinik on väga plahvatusohtlik ja teisalt ei paku see moodus siiski konkurentsi harilikule bensiinipaagile läbitavate kilomeetrite osas.
Teine võimalus on gaasimolekulid siduda mingisse peenstruktuuri, mis neid kinni hoiab, ilma et tarvitseks kõrget rõhku rakendada. Niisuguse, metallorgaanilise võrestiku, on teadlased nüüd loonud.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele