Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hapude laenude maht purustas oktoobris kevadise rekordi
Nordea Panga järelevalvespetsialist Alar Kondratjev ütles, et hapude laenude kasv tuleneb koduvahetajaid painavast müügiperioodi pikenemisest.
"Tähtajaks tasumata laenude maht on kuu-kuult tõepoolest suurenenud," nentis Kondratjev, "põhiliselt seetõttu, et müügiperioodid on pikenenud ning tagatise omanikud ei jõua kinnisvara mõistliku aja jooksul maha müüa."
Möödunud aastal oktoobris oli viivisvõlgnevuses vaid 388 miljonit krooni laene, mis moodustas kogu laenuportfellist 0,2 protsenti. Praegu ulatuvad viivisvõlgnevuses laenud 0,5 protsendini kommertspankade väljastatud laenudest.
Ka tänavu mais ulatus hapude laenude kogumaht 0,5 protsendi ehk 1,009 miljardi kroonini, kuid vahepealsel ajal püsis probleemsete laenude maht protsendipunkti võrra madalamal, valdvalt 800 miljoni ringis. Samal ajal nihkus laenude kogumaht tasahiljukesi ülespoole.
Nordea soovitab probleemide vältimiseks arvestada varasemast pikema müügiperioodi ja madalamate hindadega juba enne laenu võtmist.
Sampo Panga teatel võlas olevate laenude jääk võrreldes septembriga hoopis vähenes. "Sampo Pangas pole võlgnevuste hüppelist tõusu oktoobris toimunud," vahendas kommunikatsioonijuht. "Hüppelist kasvu ei prognoosi ka lähitulevikuks."
Eesti Panga finantssektori poliitika allosakonna juhataja Jaak Tõrs põhjendas alla 30päevaste viivislaenude summa suurenemist maksedistsipliini logisemisega.
"Alla 30päevaste viivislaenude summa näitab, et tegemist on raskustega maksedistsipliinist kinnipidamisel. Pikemat aega viivises olevad nõuded võivad viidata makseraskustele. Maksevõime hindamise seisukohalt on oluline jälgida üle 60päevaste laenude dünaamikat. Nende laenude jääk oli oktoobis 0,5% laenuportfellist," ütles Tõrs.
Tõrs lisas, et eraisikute osakaal üle 60 päeva viivislaenudes ulatub üle 70%, millest omakorda üle poole moodustavad viivises olevad tarbimislaenud.
Vastuse sellele, kas võlgnevuste kasv on hooajaline või süveneva trendiga, annavad Kondratjevi hinnangul november ja detsember. "Tavaliselt üritatakse aasta lõpuks oma probleemid lahendada ja uude aastasse minna ilma võlgnevusteta," rääkis ta.