Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rekordilise hinnatõusu ajal tehnika odavnes
Statistikaameti hinna- ja palgastatistika osakonna juhataja Viktoria Tarasanovi sõnul on vabaajakaubad aasta jooksul üle 15 protsendi odavnenud. "Võrreldes eelmise aasta novembriga on vabaajakaupade hinnad läinud 15,6 protsenti alla. Sinna alla kuuluvad tehnikakaubad, mobiiltelefonid, plaadid ja filmid," rääkis Viktoria Tarasanov. "Digikaamerate puhul on toimunud lausa revolutsioon võrreldes ajaga, kui neid müüma hakati - kui võimsad ja odavad on nad nüüd," imestas Tarasanov.
"Võrreldes oktoobri tarbijahinnaindeksiga on ka kasutatud autod odavamad," tõi Tarasanov veel näiteid. "Samuti on odavamad televiisorid ja muud tehnikakaubad ning arvutid lähevad odavamaks," lisas ta. Soodusmüügid mõjutavad samuti tarbijahinnaindeksi langust, kuid see pole püsiv.
Elektroonikamüüja OnOffi Eesti ostujuht Artto Lohk põhjendas elektroonikatoodete hinnalangust sellega, et varasemad investeeringud hakkavad ennast nüüd ära tasuma.
"Enamiku plasma- ja LCD-televiisorite hinnad on langenud," ütles Lohk. "Kümme aastat tagasi tehtud suured investeeringud hakkavad ennast ära tasuma. Samuti on konkurents selles segmendis väga tugev," põhjendas Lohk elektroonika hinna langust.
"Kõik muude kaupade ja teenuste hinnad on tõepoolest üles läinud," tõdes Lohk.
"Elektroonikakaupade hinnad stabiliseeruvad lähitulevikus. Teatud piiridest enam allapoole minna ei saa," rääkis ta.
K-Arvutisalongi juhatuse liige Henri Ploom ütles, et viimasel poolaastal on hinnad märgatavalt langenud ja kui ükski suurem tootmiskompleks maha ei põle, siis elektroonika hinnad enam ei tõuse.
"Sülearvutid maksvad esmakordselt alla 8000 krooni," märkis Ploom, lisades, et LCD-televiisorid maksavad sellest sügisest alla 10 000 krooni.
"Poolprofikaamerad on samuti märgatavalt odavnenud," rääkis Ploom, seda on tema sõnul võimaldanud tootmismahtude suurenemine.
Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna nõuniku Andres Saarniidu sõnul mõjutas hinnatõusu toidu ja kütuse maailmaturuhindade tõus, kuid muude kaupade ja teenuste hinnatõus aeglustus. Võrreldes eelmise aasta novembriga oli toidukorv 15 ning autokütus 14 protsenti kallim.
Eesti Panga sügisprognoosi järgi aeglustub inflatsioon järgmisel aastal 7,4 protsendini, kuigi aasta alguses toimuvad aktsiisitõusud lükkavad inflatsiooni alanemist mõnevõrra edasi.
Inflatsioon teeb alati murelikuks, aga oluline on jälgida, mille pärast hinnad tõusid. Maailmaturul on toidukaupade hinnad tõusnud. Piim läheb üha rohkem hinda mitte ainult Euroopas, vaid ka kogu maailmas. Samamoodi teravili. Me saame neid väikese riigina mõjutada sama palju kui nafta hinda. Maailmaturul toimuvast tingituna on märkimisväärselt tõusnud ka eurotsooni inflatsioon. Selleks aastaks plaaniti eurotsoonis inflatsiooni umbes 1,9 või 2,1 protsenti. Praegu on seal hinnatõus juba 3 protsenti, mis on poole võrra enam, kui prognoositi.
Valitsus peab hinnatõusu pidurdamiseks pingutusi tegema. Jooksvaid kulusid ei tohi põhjendamatult suurendada, palgasurve tuleb tagasi suruda, näiteks ka ühistranspordis. Kuigi transpordis on tegu väikse summaga, tuleb seda meeletut raha küsimise survet tagasi suruda.