Kaheaastane garantii paneb majaomaniku proovile

Tänavu juulis vihmahoogude ajal ilmus uue maja teise korruse lakke paisuv veelaik. Pööningule minnes avastas Aduson katusekatteplaadi ja harjakatte vahel 3-5sentimeetrise vihma läbilaskva prao, mille alla ta paigaldas hädalahendusena vanni.

Neli aastat tagasi ehitatud majas hakkasid juba kaheaastase garantii algul ilmnema erinevad defektid: lõpetamata terrassivundament, puuduv aknaplekk, vigane välisvooder.

Kuna ehitusfirma ei tahtnud vigu tunnistada ning parandamine Adusoni kinnitusel venis, kaebas ta EKO Majad OÜ garantiiaja lõpus kohtusse.

Samas peab Sõmer siiski arukamaks majas paar aastat elada ja alles seejärel lõplik viimistlus teha, sest siis ilmnevad tekkida võivad vead võimalikult kiiresti.

Näiteks lüüakse ka laudpõrandad alles paari aasta möödudes lõplikult kinni.

Tavaliselt tekivad sellised viivitused tööde lõpetamises siiski ajapuudusest.

Samas aga koorub siit ehitustõde, et garantiile annab sisu ka kohalikes oludes järeleproovitud ehitusvõtete kasutamine.

Näiteks peaks Eesti niisketes ja lumerohketes oludes vundamendisokkel olema maapinnast vähemalt 60-70 sentimeetrit kõrgemal, ning hööveldatud välisvoodrilaua paksus ikka 22-23 millimeetrit, mitte kümne võrra vähem.

"Kahe aastaga tulevad vead üldiselt välja. Enamik neist on kaetud tööde vead," pidas ta paariaastast ehitusseadusega sätestatud garantiinõuet piisavaks.

Sõmeri arvates tehakse tihti kiire arendamise käigus ehitusvigu ka põhilistes kandesõlmedes, mis aga on juba raskemini lahendatav probleem.

Teisalt aga ei usu ta eriti kahest aastast pikematesse garantiidesse, sest ehitusfirmad ei taha ju siis klienti enam eriti mäletada.

Kristina Uuetoa-Tepper, advokaadibüroo Tehver & Partnerid vandeadvokaat

Ehitise garantii kaheaastane tähtaeg on miinimum. Poolte kokkuleppel on alati võimalik garantiiaega pikendada ükskõik millise tähtajani.

Mõistliku aja määratlemiseks ühtsed reeglid puuduvad. Sobiv aeg sisustatakse alati konkreetsetest asjaoludest lähtuvalt - sõltuvalt ehitusvea iseloomust, või sellest, kui pikka ettevalmistust ja milliseid ilmastikutingimusi puuduse kõrvaldamine vajab.

Näiteks ei ole objektiivselt põhjendatud nõuda iga viimistletud seina tekkinud pisiprao eraldi parandamist ning need on arukas kõrvaldada korraga. Näiteks fassaadi ülevärvimiseks võib aga olla vajalik õhuniiskuse langemine teatud tasemeni.

Kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud, vastutab ehitaja ka garantiiaja viimasel päeval tekkinud puuduste eest ning peab samamoodi vea kõrvaldama, kandes ka kõik selleks vajalikud kulud.

Evelin Koppel, tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna peaspetsialist

Ehitusseaduse kaheaastasest nõudest pikem garantii sõltub juba lepingutest ehitusfirmaga.

Ehitusfirma peab kõrvaldama kõik garantii jooksul ilmnevad vead mõistliku ajaga. Kui garantii vältel rikneb näiteks põrandakate ja samasugust enam saada ei ole, peab ehitusfirma vastavalt võlaõigusseadusele tagama sama hinnaklassi või sama kvaliteediga sarnase põrandakatte.