Hävitame seadusega e-riiki?

Täna läheb riigikogus lõpphääletusele rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus, mis on vajalik Eesti seadusandluse harmoniseerimiseks ELi vastava direktiiviga. Heal ja vajalikul seadusel on ainult üks viga - tegu on lammutuspommiga seni jõudsalt kerkinud Eesti e-riigi ehitisele.

Seaduseelnõu lugedes sattusin segadusse - e-Eesti masinavärgile on pandud pidur või koguni tagasikäik. ID-kaardi ja selle infrastruktuuri juurutamisega võttis ju Eesti selge suuna arengumudelile, et võimalikult palju asju võiks ja peaks saama nii riigi kui ka erasektori teenusepakkujatega korda ajada interneti teel. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus teeb aga korrektiivi - kui siiani oli mistahes rahastamistehingu puhul vaja isik näost-näkku tuvastada ja tema dokumendiandmed fikseerida alles 100 000 kroonist suuremate sularahasummade puhul, siis nüüd tahab seadusandja, et seda tehtaks esmakordse ärisuhte loomisel alati. Jah, ka paari-kolme tuhande kroonise kiirlaenu puhul. Jah, inimene peabki minema kuhugi kontorisse, oma paberid ette näitama ja allkirja andma. Ei-ei, seda protseduuri ei tohi teha ID-kaardiga internetis.

Juttudega kodaniku kaitsest ja turvalisuse tagamisest on minu meelest antud juhul liiale mindud. Asi näeb välja sedapidi, et Suur Vend teab paremini, mis kodanikele hea on. Seaduse praegusel kujul vastuvõtmisel saab Eestist riik, kus kodanik kõige tähtsamat otsust - seadusandliku esinduskogu valimist saab ID-kaardiga internetis teha, ent 2000 krooni laenamiseks end ID-kaardiga identifitseerida ei tohi.