Raha saab neiu kas ülekandega või sularahas, olenevalt olukorrast. Maksta eelistab Cäroly aga sularahas. "Nii on mugavam ja parem ülevaade sellest, kuhu ja kui palju raha kõrvale vaja on panna," ütleb ta. Praegu neiu kooli kõrvalt ei teeni, ent on sellele mõelnud. Suvel töötas ta Arukülas, kus ta elab, kokana. Palk oli 5000 krooni ringis.
Lõviosa Cäroly rahast kulub transpordile, toidule ja meelelahutusele. Enamasti küsib ta vanematelt eraldi raha juurde riiete või jalanõude ostmiseks. Varem oli Cäroly laristaja tüüpi, ent see muutus pärast suve, mil sai raha ise teenitud. Nüüd on ta muutunud säästlikumaks ning jälgib hoolega, mille peale raha kulutab. Poes käies vaatab Cäroly toodete hindu. Allaindlused meeldivad neiule samuti, ent kvaliteet on tema jaoks siiski tähtis. "Vahel tuleb kvaliteedi tõttu ka kallima kauba kasuks otsustada," ütleb ta.
Hobidest tegeleb Cäroly tantsimise ja fotograafiaga. Tantsimisele kuluv raha läheb kostüümide õmblemisele, seega umbes 300 krooni. Tema teine hobi, fotograafia, on märksa kallim. Fototarvikute ostmise nimel ongi neiu säästvam. "Hobide jaoks kulub raha õnneks siiski suhteliselt harva," ütleb neiu.
Autor: Katharina Toomemets
Seotud lood
Maailmamajanduse jõujooned on kiiresti muutumas – seda tõestab BRICSi ja lääneriikide majanduste mahu pikajaaline võrdlus. Tektoonilised muutused globaalses majanduses toovad arvatavasti kaasa ka suured muutused geopoliitikas ja maailma finantskorras.