10 tulevikutehnoloogiat, mis muudavad meie elu

1. Digitaalsed raamatukogudPideva internetiühenduse omamine on mõttetu, kui selle kaudu saab vaid igapäevaseid kuulujutte Paris Hiltonist. Õnneks suureneb jõudsasti digitaliseeritud raamatute, käsikirjade ja loengumaterjalide hulk, mida on võimalik interneti teel kätte saada. Näiteks on internetis saadaval kõik Massachusettsi tehnoloogiainstituudi, ühe maailma tippülikooli, loengukursused. Ka Google’il on käsil projekt, mille käigus plaanitakse digitaliseerida ja kättesaadavaks teha miljoneid raamatuid. Tuleb aeg, mil kõik õigesti esitatud faktiküsimused saavad interneti teel silmapilkselt vastatud.

2. Geeniteraapia ja/või tüvirakud

7. Kolmedimensiooniline printimine

Ei viitsi poodi järjekordse tarviliku vidina järgi minna? Lae siis internetist alla sobiva disainiga ese ning prindi see välja oma ruumilisest printerist. Järgmiseks sammuks on ise esemete kujundamine, nende kujunduste üles riputamine ja müümine. Nii võiks saada teha vähemalt mänguasju, köögitarbeid või dekoratiivseid esemeid.

8. Moore’i seadus peab vastu

1965. aastal Inteli kaasasutaja Gordon Moore’i poolt sõnastatud seaduse kohaselt suureneb arvutite võimsus kahe aasta jooksul kaks korda. Kahe aastakümne jooksul on spetsialistid juba korduvalt arvanud, et oleme jõudnud arvutite piirvõimsuseni, kiibitööstus on need piirid aga iga kord purustanud. Praegugi ei suudeta kokkuleppele jõuda, kas seadusel on lootust vastu pidada veel vaid paarkümmend aastat – või lausa 600 aastat? Igatahes, mis arvutite võimsusesse puutub, ei ole me veel ilmselt midagi näinud.

9. Raviotstarbeline kloonimine

Kindlast loomast või inimesest koopiate tegemise võib rahulikult ulme pärusmaaks kuulutada. Kloonimise ideeks on algusest peale olnud vigastatud kudede ja organite asendamine. Kloonimise teel valmistatud koe või organi siirdamisele ei järgne tulevikus äratõukereaktsiooni. Vähist kahjustatud või vigastatud organid saaks asendada nende endi tervete koopiatega.

10. Vesinikul põhinev majandusSelle asemel, et sõltuda üha enam järjest kahanevatest naftavarudest, võiksime hoopis veest vesinikku toota ning hoopis seda energia saamise eesmärgil põletada. Vesiniku tarbimise ainus jääkaine on jälle vaid vesi. Siiani pole aga lihtsat lahendust leitud väga madala tihedusega vesiniku talletamise probleemile. Ilmselt on vesinik tulevikus vaid üks paljudest variantidest, millega asendada praegune naftal põhinev maailmamajandus.