Veeteede ameti eksjuhist sai Tallinki suuraktsionär

Veeteede ameti endise juhi aktsiate omamine on nn Hanschmidti juhtumi varjus siiani teadmatuks jäänud. See oli näiteks uudiseks isegi endisele teede- ja sideministrile Toivo Jürgensonile, kes oli Pedaku eraettevõtlusesse sukeldumise ajal tema otsene ülemus.

Kaheksa aastat (1991-2000) veeteede ametit tüürinud Kalle Pedakul on enam kui seitsme miljoni krooni eest laevafirma aktsiaid. Veelgi enam, Pedak on viimase kahe aastaga veerandi oma aktsiapakist müünud. Realiseeritud aktsiatega maksaks Pedaku tänane aktsiaportfell 10 miljonit krooni ja see ületaks isegi Tallink Grupi nõukogu liikme Eve Pandi või Tallink Grupi juhatuse liikme Andres Hundi aktsiate arvu.

Eraisikutest aktsionäride edetabelit iseloomustab üldjuhul aga see, et esikohad on hõivanud Tallinki tippjuhina töötanud või töötavad inimesed. Kalle Pedak on seal ainus erand. Huvitav, miks?

Vastusele aitab lähemale teadmine, et Pedak omas Tallink Grupi eellase Hansatee aktsiaid juba sel ajal, kui oli kõige kõrgem riigi esindaja merendusvaldkonnas. Nimelt kuulus Pedakule vähemasti juba 1999. aasta jaanuaris 40 000 Tallinki aktsiat. Nominaalväärtuses 400 000 krooni eest, turuväärtuses arvatavasti rohkem.

Huvitaval kombel oli toona Pedakul täpselt sama palju aktsiaid kui maksuameti juhi kohalt lahkunud Kalev Järvelillel, kes on tänaseni üks Tallinki võtmefiguure.

Tekib küsimus, kuidas kõrge riigiametnik suutis nii palju otseselt tööga seotud ettevõtte aktsiad osta. Ametipalgast sellise raha kokkusaamine ei tundu lihtne. Õhku jääb kahtlustus, kas Pedakul võis olla tänu oma ametile lihtsam aktsiaid soetada. Pedak ise ei soovinud aktsiate saamist kommenteerida. "Ma olen tagasi Tallinnas 15ndal. Ma olen praegu Brasiilias," vastas Pedak 8. jaanuaril. Äripäev otsustas artikli ilmumise Pedaku Eestisse naasmiseni edasi lükata, et anda talle võimalus aktsiate soetamise tagamaid selgitada. Kuna aga ka sel nädalal ei olnud Pedak valmis teemat kommenteerima, otsustasime loo avaldada.

Tallink Grupi nõukogu esimehe Toivo Ninnase kinnitusel ei ole keegi Kalle Pedakule aktsiaid andnud. Tallinki juht Enn Pant Äripäeva saadetud küsimustele ei vastanud.

Intervjuu Toivo Ninnasega.

Ei usu. Võib-olla. Ma pole vaadanud, palju tal neid on.

Kindlasti võisid need tal olla.

Veeteede ameti peadirektor ei kontrolli ise ühtegi laeva. Kalle täitis direktorina täpselt oma ülesandeid. Temal huvide konflikti küll ei olnud. Mul oli temaga väga hea koostöö üldiste merendusküsimuste asjus. Aga kunagi pole juttu olnud laevade kontrollimisest. Sellega tegelevad seal ametnikud.

Kahtlemata. Me kõik oleme neid ostnud. Mitu korda on tehtud ka fondiemissioone. Kinkinud ei ole talle keegi mitte midagi. Võin selle peale mürki võtta. Ega neid ei ole kellelegi niimoodi kingitud.

Mina ei ole sellest küll kunagi kuulnud, et oleks mingeid hüvesid olnud. Kalle lahkus veeteede ameti peadirektori kohalt väga ammu. Ma ei teadnud, et tal nii palju aktsiaid on.

Ega see väga palju olegi. Vahepeal on neid neljaga korrutatud. Mõnel mehel on neid ikka mitu miljonit. Minul isiklikult tuleb ka oma ettevõtetega miljon ära.

Ei tea. Ei ole kuulnud mina seda. Ei usu. Meil on firmakaardid küll olemas, aga ma ei ole kuulnud, et neid oleks väljapoole kasutada antud.

Veeteede ameti endine juht Kalle Pedak jäi Tallinki aktsiate saamisloost rääkides napisõnaliseks.

Telefoniintervjuu Kalle Pedakuga

Te võite seda vaadata panga või kaitsepolitsei kaudu. See on õigem ja mõttekam. Kui suures koguses neid siis ikka nii väga on. Ja kas need üldse omavahel seotud on? Te unustate ära, et Tallinki aktsia läks börsile siis, kui ma juba ammu enam veeteede ametis ei töötanud.

Mul on ka teisi asju väga ammu. Ma olen 57 aastat vana. Aga kohtuda ma saaksin Teiega alles järgmine nädal. Mul on kõik õhtud kinni ja nädalavahetusel olen võistlustel.

Te jätsite sõnumisse ka, et teil on mingi info, mida te ei saa kinni hoida. No avalikustage see siis. Ma ei saa sättida oma elu Äripäeva järgi.

Käisin teie juures kodus ja võtsin sealt. Telefoni teel ma sellistest asjadest üldse ei räägi. Eriti veel võõra inimesega. Esiteks, ma ei ole neid aktsiaid saanud. Ma olen need ostnud nagu kõik teised.

Ma ei kuulunud nende isikute ringi, kes seda pidi tegema.

Ma veel korra ütlen, et ma ei vasta telefoni teel isegi sellistele küsimustele. Ma ei ole üldiselt huvitatud ajakirjanduses esinemisest.

Oleneb küsimustest. Normaalsetele vastan. Aga mitte sellistele mõistusevastastele, nagu Teie vahel esitate. Normaalsetele küsimustele saate alati vastuse.

Ma siiralt kahtlen, et Kalle Pedakul oli Hansatee krediitkaart. Pedak ei olnud selline aktiivne ja edasiminev mees. Minu jaoks on täielik üllatus, et ta nii suures koguses aktsiaid on. Minul seda au ei ole.

Ma ei mäleta, et Pedakul oleks olnud mingi arusaamatus Tallinki aktsiatega.

Lehelugejana tõden, et nii mõnegi ettevõtte aktsiate jaotuse juures on Äripäev väga õigesti tähelepanu juhtinud. Selliseid huvide konflikte oli tol ajal üpriski palju. Inimesed ei saanudki üleminekuperioodil väga täpselt aru, et ei tohi ühel ajal kahe posti peal olla.

Pedak töötas veeteede ametis pikka aega ja lahkus rahuliku kokkuleppe alusel.

Minu arvamus on, et Pedakul pole olnud eesmärki kuskilt sulkat teha. Võib-olla ostis ta õigel ajal aktsiaid. Mingil ajal müüdi neid väga soodsalt. Kui kümme aastat tagasi oleks kütust varunud, oleks ka väga rikas praegu. Sama kinnisvaraga.

Tema plussiks oli ka see, et tema süda valutas Eesti mere ja selle arenemise eest. Ja ta tegi ka väga palju ära, et Eesti meremees pole jäänud kõlkuma ainult välislaevade peale.