Mida teevad meie tervisele peened saasteosakesed?

22. jaanuar 2008, 16:42

Teadusuuringud seostavad peeneid
saasteosakesi infarkti, vähi ning mitmete raskete kopsuhaigustega. Ometi on ka
inimeste tundlikkus saastunud õhu suhtes erinev.

Eelmisel nädalal avalikustatud Tallinna õhukvaliteedi tervisemõju hinnang näitas, et igal aastal sureb Tallinnas peente saasteosakeste tõttu enneaegselt keskmiselt 296 inimest ning 275 inimest satub haiglaravile. Eriti ohustatud on kesklinna enam saastunud piirkonnas elavad inimesed.

Uuringu läbiviija, Tartu Ülikooli tervishoiuinstituudi erakorraline lektor Hans Orru selgitas Novaatorile, mida need ohtlikud osakesed endast kujutavad.

Inimeste tundlikkus saastunud õhu suhtes on erinev, mõnel inimesel ei pruugi esineda üldse mingeid sümptomeid. Samas lapsed, vanurid ning südame- ja kopsuhaiged on õhusaaste suhtes tundlikud. Kui õhk on väga saastunud, võib neil tervis sedavõrd halveneda, et tuleb igapäevaseid tegevusi piirata või abi saamiseks arsti poole pöörduda.

Paljud teaduslikud uuringud on tõestanud, et õhus leiduvad peened saasteosakesed võivad olla tervisele kahjulikud isegi madalamatel kontsentratsioonidel kui praegu kehtivad piirväärtused. Euroopa Liit on küll võtnud kavva piirnorme karmistada, kuid seni pole selleni veel jõutud.

Orru peab tõenäoliseks, et suurem osa õhusaaste tervisemõjudest Eesti linnades on põhjustatud just peentest osakestest.

Osakesi on nelja tüüpi. Kõige jämedamad on silmaga nähtavad ning peatuvad suures osas pärast sissehingamist ülemistes hingamisteedes.

Suuruselt järgmised osakesed on läbimõõduga alla 10 mikromeetri. Need jõuavad välja alumistesse hingamisteedesse. Selliseid osakesi on seostatud just lühiajaliste kõrgete sisalduste, akuutsete tervisemõjude ning hospitaliseerimistega. Põhjamaades on peente osakeste kontsentratsioonid kõrgemad seetõttu, et autodel kasutatakse palju naastrehve. Umbes 90 protsenti liiklusest tekkivatest peentest osakestest tuleb teekatete kulumisest. Nende osakeste kõrghooaeg on kevadel, mil linnades lenduvad pärast lume sulamist ringi tolmupilved.

Nendest veelgi väiksemad on ülipeened osakesed, mille läbimõõt on alla 2,5 mikromeetri. Need pärinevad autode heitgaasidest, aga ka puuküttega majade ning katlamajade korstnatest. Ülipeeneid osakesi seostatakse pikaajalise kroonilise tervisemõju ning varase suremusega.

Nendega võivad seonduda ka toksilised raskmetallid ning orgaanilised ühendid. Ülipeened osakesed on niivõrd väikesed, et jõuavad välja kopsu alveoolidesse. Nendest osa on aga niivõrd väikesed (alla 100 nanomeetri) ultrapeened osakesed et võivad tungida otse vereringesse.

"Kehas tekitavad need osakesed põletikulisi reaktsioone, osa neist on tugevad oksüdeerijad. Läbi erinevate mehhanismide võivad need viia hingamisteede ning südameveresoonkonna haiguste tekkeni ning osa tekitab vähki,” ütles Orru.

Üle Eesti mõõdetakse õhukvaliteeti hetkel püsivalt välisõhu seire käigus (http://mail.klab.ee/seire/airviro) kolmes jaamas Tallinnas ning ühes jaamas Kohtla-Järvel. Mõõtebuss teeb lisaks pistelisi mõõtmisi erinevates Eesti linnades, kuid seda lühiajaliselt. Maapiirkondades on mõõtejaamad Saarejärvel, Lahemaal ning Vilsandil.

Ülipeente osakeste mõõtmisi alustati USAs 1980ndate lõpul, Eestis on neid mõõdetud Tallinnas Õismäel paar viimast aastat. Käesoleval aastal on kavas avada täiendavad õhuseire jaamad Tartus ja Narvas, kus alustatakse ka ülipeente osakeste mõõtmist.

Tartu Ülikooli tervishoiu instituudis on ka modelleeritud, kuidas õhusaaste on muutunud Tartus viimase 14. aasta jooksul. Leiti, et aastail 1993-2000 oli märgatav õhukvaliteedi paranemine, sest veneaegsed autod olid tänavatelt kadunud ning asendunud puhtamate Lääne mudelitega. Samas aastail 2000 – 2006 enam paranemine ei jätkunud, sest autode hulk kasvas ikkagi kiiresti, kuid tehnoloogiline hüpe polnud samavõrd võimas.

Kogu perioodil suurenes sõidukite arv Tartu kesklinna mõõtepunktides kolm ja äärelinnades kuus korda. Seega ei saa õhukvaliteedi paranemisel loota vaid sõidukite arendusele.

Eelmisel nädalal avalikustatud õhukvaliteedi tervisemõju hinnang on esimene üle paljude aastate. Üle Eesti pole seni õhukvaliteeti tervisemõju uuritud, kuid Orru sõnul on juba sel aastal kavas antud uuringuga, mille esimeseks etapiks oli Tallinn, edasi minna.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
22. January 2008, 16:47
Otsi:

Ava täpsem otsing