• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 25.01.08, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Padar: riik ei saa mängida rahva rahaga

Stabiliseerimisreservi varade eelmise aasta aruandest selgub, et stabiliseerimisreservi maht soetusmaksumuses on 6,3 miljardit krooni ja turuväärtus 6,4 miljardit krooni. Praegu toob reservis seisev raha tulu ca 3% aastas. Miks on tulusus nii väike?
"Valitsuse poolt kinnitatud investeerimisstrateegia kohaselt on meie ülesandeks investeerida konservatiivselt, et oleks tagatud vara likviidsus ja väärtuse säilimine," rääkis Padar. "Riik ei saa mängida rahva rahaga ja teha riskantseid panuseid kõrgema tulususe nimel. Tulu teenimine on eesmärkidest alles kolmandal kohal," lisas ta. Padari sõnul saavad nad vara paigutada turul aktiivselt kaubeldavatesse ja kõrge likviidsusega instrumentidesse, nagu kõrge krediidireitinguga võlakirjad.
"Kogu möödunud aasta tulu ei saa võrrelda praegu turul olevate intressimääradega, kuna intressimäärad eelmise aasta jooksul pidevalt tõusid. Euroopa Keskpank tõstis baasintressimäära kahel korral, tasemele 4%," ütles Padar. "Samuti ei investeeri me stabiliseerimisreservi vahendeid Eestis, kuna siin pole meie reeglitega sobivaid instrumente."

Artikkel jätkub pärast reklaami

Suurima osakaalu stabiliseerimisreservi paigutustest moodustavad Padari kinnitusel Prantsusmaa (26,8%), Saksamaa (13,1%) ja Belgia (8%) valitsuse võlakirjad.
Krediidiasutuste võlakirjadesse ja hoiustesse on paigutatud 31% stabiliseerimisreservi vahenditest.
Investeeringutest on võlakirjades 94% ja hoiustes 6%. Aastaga on reservi turuväärtus suurenenud 447,7 miljoni krooni võrra ehk ligikaudu 7,5% võrra.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 1 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele