- OMX Baltic−0,08%319,24
- OMX Riga−0,37%978,91
- OMX Tallinn0,16%2 233,3
- OMX Vilnius−0,16%1 506,36
- S&P 500−0,47%7 765,36
- DOW 300,1%51 231,64
- Nasdaq −1,25%27 193,34
- FTSE 1001,16%10 562,96
- Nikkei 225−0,02%69 030,92
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%95
- OMX Baltic−0,08%319,24
- OMX Riga−0,37%978,91
- OMX Tallinn0,16%2 233,3
- OMX Vilnius−0,16%1 506,36
- S&P 500−0,47%7 765,36
- DOW 300,1%51 231,64
- Nasdaq −1,25%27 193,34
- FTSE 1001,16%10 562,96
- Nikkei 225−0,02%69 030,92
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%95
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Padar: riik ei saa mängida rahva rahaga
Stabiliseerimisreservi varade eelmise aasta aruandest selgub, et stabiliseerimisreservi maht soetusmaksumuses on 6,3 miljardit krooni ja turuväärtus 6,4 miljardit krooni. Praegu toob reservis seisev raha tulu ca 3% aastas. Miks on tulusus nii väike?
"Valitsuse poolt kinnitatud investeerimisstrateegia kohaselt on meie ülesandeks investeerida konservatiivselt, et oleks tagatud vara likviidsus ja väärtuse säilimine," rääkis Padar. "Riik ei saa mängida rahva rahaga ja teha riskantseid panuseid kõrgema tulususe nimel. Tulu teenimine on eesmärkidest alles kolmandal kohal," lisas ta. Padari sõnul saavad nad vara paigutada turul aktiivselt kaubeldavatesse ja kõrge likviidsusega instrumentidesse, nagu kõrge krediidireitinguga võlakirjad.
"Kogu möödunud aasta tulu ei saa võrrelda praegu turul olevate intressimääradega, kuna intressimäärad eelmise aasta jooksul pidevalt tõusid. Euroopa Keskpank tõstis baasintressimäära kahel korral, tasemele 4%," ütles Padar. "Samuti ei investeeri me stabiliseerimisreservi vahendeid Eestis, kuna siin pole meie reeglitega sobivaid instrumente."
Suurima osakaalu stabiliseerimisreservi paigutustest moodustavad Padari kinnitusel Prantsusmaa (26,8%), Saksamaa (13,1%) ja Belgia (8%) valitsuse võlakirjad.
Krediidiasutuste võlakirjadesse ja hoiustesse on paigutatud 31% stabiliseerimisreservi vahenditest.
Investeeringutest on võlakirjades 94% ja hoiustes 6%. Aastaga on reservi turuväärtus suurenenud 447,7 miljoni krooni võrra ehk ligikaudu 7,5% võrra.
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Investor Toomase kommentaar
Värske saatesari “Tagasilöök”
Värske saatesari “Tagasilöök”
Podcastid
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Enimloetud
3
4
6
Investor Toomase kommentaar
Viimased uudised
Värske saatesari “Tagasilöök”
Tagasi Äripäeva esilehele