Satelliidi abil jälitatud nahkkilpkonn
reisis 20 588 kilomeetrit Indoneesiast USAsse Oregoni. Tegemist on pikima
dokumenteeritud rännakuga, mille selgroogne mereloom nö omal jalal ette on
võtnud.
Nahkkilpkonnad (Dermochelys coriacea) on suurimad elavad kilpkonnad. Nad on maailma ookeanides laialt levinud. Neid on nähtud ujumas Argentina, Tasmaania, Alaska ja isegi Nova Scotia ranniku lähedal, kirjutas LiveScience.
Täiskasvanud nahkkilpkonnad rändavad perioodiliselt parasvöötmes asuvatelt toitumisaladelt troopikas asuvatesse paljunemispaikadesse.
Ameerika teadlased asutusest National Marine Fisheries Service (NMFS) jälitasid emast nahkkilpkonna, kes märgistati pesitsemisterritooriumil Indoneesias Uus-Guinea Jamursba-Medi rannikul, teekonnal tagasi toitumisalale Oregonis. Teda jälgiti 647 päeva jooksul, selle ajaga läbis ta teekonna, mis on enam-vähem võrdne poole Maa ümbermõõduga.
Kilpkonna teekond on uus jälgitud merikilpkonnade rekord, samuti on tegemist pikima vaadeldud teekonnaga, mille ükski mereselgroogne kunagi ette on võtnud.
Pikim mõõdetud aastane teekond on 64 000 kilomeetrit, mille läbis üks peegel-tormilind Uus-Meremaa ja Vaikse ookeani põhjaosa vahel edasi-tagasi lennates.
NMFSi poolt jälitatud nahkkilpkonn kuulus ühte kahest eraldi sigivast Vaikse ookeani populatsioonist. Eelnevad uurimused on näidanud, et sinna rühma kuuluvad kilpkonnad reisivad tavaliselt Filipiinide, Lõuna-Hiina mere ja Jaapani piirkonnas. Kuna nende rännuteele jääb palju erinevaid riike, peavad looduskaitsjad nende kaitsmiseks looma rahvusvahelisi ühendusi. Nahkkilpkonn kuulub Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) punase nimekirja kriitiliselt ohustatud liikide hulka.
Kilpkonna teekonnast saab pikemalt lugeda ajakirjast State of the Worlds Turtles Report, artikli autorid on NMFSi teadlased Peter Dutton ja Scott Benson ning Indoneesia looduskaitsja Creusa Hitipeuw.
Seotud lood
Ligi pool sajandit on murtud pead – mis
saab rohekilpkonna pojast, kui ta kaevub välja liivapesast ning kaob lainetesse.
Järgmine kord ilmuvad kilpkonnad välja aastaid hiljem täiskasvanutena üsna kalda
lähistel.
Foruse juhatuse liige Einar Laagriküll arutleb, milliste väljakutsetega ettevõtted peavad praegu silmitsi seisma ja kui oluline on järjest sagenevate küberrünnakut ajastul mõelda ka füüsilisele turvalisusele. Kui füüsilise turvalisuse samme läbi ei mõtle, võivad ülejäänud mehhanismid osutuda täiesti kasutuks.