Edelaraudtee katkestas regulaarsed kaubaveod

Ruubeli sõnul on Edelaraudtee alates 2003. aastast korduvalt teavitanud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi olukorrast, kus kaubavedudele langev osakaal raudtee majandamise kuludes on liialt kõrge ning sellest tulenevalt ka kehtestatud veotariifid turuhindadest, võrreldes Eesti Raudtee omadega, oluliselt kõrgemad. "Et Edelaraudtee veotariifid oleksid konkurentsivõimelised ning vastaksid samas ka kehtivale metoodikale, peaks vedude maht olema senisest mitu korda suurem," selgitas Ruubel. Ta lisas aga, et paraku on vedude maht juba ajalooliselt olnud niivõrd väike, 200 000-400 000 tonnkilomeetrit aastas. Eesti Raudteega võrreldavat hinnataset pole lootustki saavutada. "Kaubavood Tallinnast Pärnu ja Viljandi poole ei saagi olla võrreldavad transiidi veomahtudega Tallinna-Narva ja Tallinna-Tartu liinidel," mõtiskles Ruubel.

Kaubavedude jätkamise nimel on Edelaraudtee juba aastaid esitanud oma klientidele arveid lähtuvalt turusituatsioonist, st oluliselt madalama tariifiga, kui seda metoodika ette näeb.

Klientidelt seeläbi saamata jäänud hinnavahe on tootnud Edelaraudteele igal aastal miljoneid kroone kahjumit, mistõttu loobuti eelmise aasta lõpus sellist tegevust jätkamast ning veolepinguid oma klientidega ei pikendatud.

Kaubavedude lakkamisele vastu seistes märkis Ruubel, et Edelaraudtee kohtub nüüd ministeeriumiga igal nädalal ja valmimas on kauaoodatud määruse uus redaktsioon, mis kaubavedude korraldamiseks üpris sobiv tundub olevat. "Jõustuda saab see aga ikka alates juunikuust," möönis Ruubel.

Et Edelaraudtee kahjumlikkuse tõttu kaubaveod lõpetas, veeres pall Eesti Raudtee väravasse, kes aga vedude ülevõtmise tagasi lükkab.

"Läbirääkimistega kaubavedude ülevõtmisest on algust tehtud, kuid Eesti Raudtee välistab Edelaraudtee teedel kahjumliku tegutsemise," teatas Eesti Raudtee avalike suhete juht Urmas Glase. Kuna Edelaraudtee teedel veetakse vähe kaupa, on teenuse osutamine seal oluliselt kallim kui Eesti Raudtee infrastruktuuril. See tähendab, et teenuse tariifid tulevad oluliselt kallimad kui Eesti Raudtee infrastruktuuril ja pole kindel, kas kliendid sellega nõustuvad.

"Isegi kui kliendid on nõus kõrgemat hinda maksma, ei ole võimalik ümberkorraldusi teha väga kiiresti," arvas Glase ja mainis, et kui klientidel on piisav huvi jätkata oma veoste liigutamist mööda raudteed ning see Eesti Raudteele kui vedajale ära tasub, võidakse tulevikus kaubaveod Edelaraudtee teedel üle võtta.

Et aga kaubavedude lõppemine mõjutab kliente väga palju, kinnitas ka ASi Kuusakoski tegevjuht Kaido Aettik.

"On ju üldteada tõde, et raudtee on olnud siiamaani odavamaid transpordivahendeid või transporditeenuseid kaupade liigutamiseks," kostis Aettik. Ta lisas, et kokkulepete ja läbirääkimiste ajal ei suudetud ministeeriumi, Edelaraudtee ja klientidega sõlmida selliseid kokkuleppeid, mis oleks majanduslikult olnud tasuvad.

"Kahjuks me ei saa seda sorti transporditeenust enam kasutada. Oleme ümber orienteerunud autotranspordile ja läheme seda teed edasi, seni kuni need arutlusteemad jätkuvad," kommenteeris Aettik ja tunnistas, et autotransport on neile kuni kaks ja pool korda kallim kui senine raudteetransport.