Millisena kujutati praegust elu saja aasta eest. III osa

11. Ameeriklased on keskmiselt ühe kuni kahe tolli võrra pikemad (2,5–5 cm). Selle põhjuseks on parem toit, suurem füüsiline aktiivsus ning kvaliteetsem arstiabi.

Pikenemine on toimunud, kuid huvitaval kombel USAs oluliselt väiksemal määral kui Euroopas. Näiteks hollandlased olid saja aasta eest tuntud kui üsna lühikesekasvuline rahvas. Tänaseks on aga hollandi noorte meeste keskmine pikkus 183 cm, mis on üks suuremaid Euroopas ning ületab selgelt ka USA vastava näitaja, mis jääb alla 180 cm. Küll on aga inimesed varasemast oluliselt enam laiusesse kasvama hakanud. Rasvumisest on saanud USAs ja teistes heaoluühiskondades üks teravamaid terviseprobleeme, selle üheks põhjuseks on vastupidiselt ennustatule vähenenud füüsiline aktiivsus.

12. Keskmine eluiga pikeneb kolmekümne viielt aastalt viiekümne eluaastani.

Väga tagasihoidlik ennustus. 1900. aastal sündinud ameeriklase eeldatav keskmine eluiga oli 47 aastat. Tänaseks on see jõudnud umbes 80 aastani. Veelgi suurem on progress olnud arengumaades – näiteks Indias oli keskmine eluiga 20. sajandi keskel 32 aastat, tänaseks on see kahekordistunud 64 eluaastani. Tähtis osa selles on kindlasti väikelaste suremuse olulisel vähenemisel, mis on omakorda aidanud kaasa maailma rahvaarvu plahvatuslikule kasvule.

13. Valmis tehtud soojade toitude ostmine ja koju tellimine on sama tavaline kui praegu pagari juures käimine. Toite valmistavad ettevõtted ostavad hulgi suuri toiduainekoguseid ning saavad seega müüa toite odavama hinnaga, kui läheks maksma nende kodus valmistamine. Eraldi koka pidamine või ise toiduainete poest ostmine on muutunud haruldaseks.

See pole siiski päris nii. Näiteks pitsade koju tellimine on küll üsna levinud, kuid ise kodus tehtud toit on vaatamata väiksemale kogusele enamasti tellitust odavam ning reeglina ka maitsvam.

14. Kivisütt ei kasutata enam kütteks ja elektri tootmiseks. Selle asemel kasutatakse laialdaselt hüdroenergiat ning merelainete energiat. Elektri tootmiseks on ära kasutatud pea kõik suurema languga jõelõigud.

Kivisöe kasutamine on suurlinnades tõesti vähenenud ning kurikuulsad kivisöesuitsu ja udu segunemisest tekkinud Londoni sudud on tänaseks kadunud. Küll aga ei saa öelda, et kivisöe kasutamine oleks absoluutarvudes vähenenud. Tegemist on siiani ühe odavaima elektrienergia tootmisviisiga ning kiirelt arenevas Hiinas ehitatakse uusi kivisöega töötavaid soojuselektrijaamu üha juurde. Merelainete energia laialdase kasutamiseni ei ole veel jõutud. Hüdroenergia on küll oluline energiatootmisviis, kuid ei suuda kindlasti kogu inimkonna energiavajadust rahuldada. Jõgedest energia tootmine ei tundu tänapäeval ka enam nii hea idee, sest selle jaoks ehitatud tammid mõjutavad oluliselt jõgede elustikku.

15. Rongid kihutavad kiirusega üle 200 km/h. Reisile kiirrongiga New Yorgist San Franciscosse kulub kõigest üks ööpäev. Rongide ja autodega ei kaasne suitsu ega tahma, sest nad kasutavad reostusvabu elektrimootoreid.

Tänaseks on ehitatud ronge, mis sõidavad oluliselt kiireminigi kui 200 km/h, kuid need raudteelõigud on võrdlemisi lühikesed. Ühelt USA rannikult teisele liikumiseks kasutatakse rongi asemel märksa kiiremat ja mugavamat lennukit. Ilmselt ongi lennuliiklus rongiliikluse arendamisele peamise tagasilöögi andnud, sest lennukiga konkureerimiseks peaks rongiliiklus olema väga kiire, kuid selliste rongiliinide ehitamine on kallis ja piletihinnad ei suudaks odavlennuliinide pakutuga konkureerida. Ka areng elektrimootoriga sõidukite loomise suunas on olnud väga aeglane ning tänagi kuuluvad nad pigem tuleviku- kui olevikutehnoloogiate hulka.

Millisena kujutati praegust elu saja aasta eest. III osa

Hetkel kuum

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised