- OMX Baltic0,26%297,36
- OMX Riga−0,01%916,56
- OMX Tallinn0,49%2 026,77
- OMX Vilnius0,07%1 218,52
- S&P 500−0,53%6 414,9
- DOW 300,00%44 911,36
- Nasdaq −1,27%21 354,39
- FTSE 1000,34%9 189,22
- Nikkei 225−0,38%43 546,29
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%94,16
- OMX Baltic0,26%297,36
- OMX Riga−0,01%916,56
- OMX Tallinn0,49%2 026,77
- OMX Vilnius0,07%1 218,52
- S&P 500−0,53%6 414,9
- DOW 300,00%44 911,36
- Nasdaq −1,27%21 354,39
- FTSE 1000,34%9 189,22
- Nikkei 225−0,38%43 546,29
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%94,16
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Millisena kujutati praegust elu saja aasta eest. IV osa
16. Inimesed on sportlikud ning koolides
pööratakse liikumisele ja kehalisele kasvatusele suurt rõhku. Kõik koolid ja
linnad on varustatud avalike spordisaalidega. Kui inimene ei suuda järjest
kõndida kümme miili (16 km), peetakse teda nõrgukeseks.
Spordisaale on küll rohkesti ning kehaline kasvatus on koolides kohustuslik, kuid inimesed on keskmiselt jäänud kehaliselt pigem hädisemaks. Peamiseks põhjuseks on ilmselt suurenenud istuvat tööd tegevate inimeste osakaal. 16 kilomeetrit järjest kõndida ajab paljudele tänapäeva inimestele hirmujudinad peale ning suur osa rasvunud USA elanikkonnast sellega ilmselt hakkama ei saaks.
17. Metsikuid loomi võib leida vaid loomaaedadest. Rotid ja hiired on välja surnud. Hobuseid on väga vähe ning neid peavad vaid mõned rikkuritest entusiastid.
Saja aastaga on toimunud oluline nihe inimese mõtlemises. Metsikut loodust peeti siis inimese vaenlaseks ning tiigreid, madusid, rotte ja teisi kahjulikke ja ohtlikke loomi hävitamisväärseiks. Õnneks on tänapäeval inimese teadvusse hakanud jõudma tõsiasi, et Maa pole koduks mitte ainult meile, vaid samavõrra on siin õigus elada ka teistel loomadel. Paljude liikide väljasuremise takistamiseks tehakse hoopis suuri jõupingutusi. Hiired ja rotid on aga täie elujõu juures ega näita mingeid märke kadumisest. Õige on vaid ennustus hobuste kohta, kelle tööjõudu enam ei vajata.
18. Kaugel eemal toimuvaid sündmusi on võimalik vaadata ekraani abil, mis on juhtmetega ühendatud vastavat sündmust jäädvustava kaameraga. Nii on ameeriklastel võimalik oma kodust vaadata näiteks Euroopa kuningate kroonimist.
Väga hea ennustus, arvestades seda, et televisiooni leiutamiseni läks veel mõnikümmend aastat.
19. Maasikad on sama suured kui õunad praegu. Sama võib öelda ka vaarikate, põldmarjade, mustikate ja teiste marjade kohta. Jõhvikad ja maasikad kasvavad kõrgete põõsaste küljes. Melonid, kirsid, ploomid, viinamarjad ja õunad on seemneteta.
Kõik nimetatud arengud on viimase saja aasta jooksul toimunud, kuid mitte nii suures ulatuses. Seemneteta viinamarju on võimalik osta ning põllu peal kasvatatud maasikad ja mustikad on tõesti oluliselt suuremad kui nende metsikud sugulased, kuid õuntega nad suuruses veel siiski konkureerida ei suuda.
20. Väga väheseid ravimeid neelatakse tablettide kujul. Enamik ravimeid siirdatakse organismi läbi naha ning transporditakse kohale elektriliselt. Arstide käsutuses olevatele võimsatele mikroskoopidele on kogu organism nähtav. Arstid mitte ainult ei näe töötavat südant, vaid saavad seda ka igalt küljelt pildistada ning lähemaks uurimiseks suurendada.
Tabletid on endiselt peamine ravimite manustamise viis. Küllalt hästi on aga ette ennustatud ultraheliuuringute ja kompuutertomograafia arengut, ehkki selles vallas on sajandi eest ette kujutatud tasemele jõudmiseks vaja siiski veel kõvasti areneda.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Viimased uudised
Panga värbamisjuht: tööotsijat ootab pikk ja raske teekond
Panga värbamisjuht: tööotsijat ootab pikk ja raske teekond
“Toiduahela kallale minek tekitab väga suurt vastasseisu.”
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele