Jalgpallis näeb kõige ehedamat globaliseerumist

Kuidas kujundab üleilmastumine ümber jõukuse ja võimalused kogu maailmas? Kas see on peamiselt hea jõud, mis võimaldab vaestel rahvastel vaesusest välja pääseda, osaledes maailmaturgudel? Või loob see tohutud võimalused ainult vähemuse jaoks?

Vastamiseks piisab Euroopa jalgpalli vaatamisest. Sellest saadik kui Euroopa klubid lõdvendasid piiranguid välismängijatele, muutus mäng tõeliselt üleilmseks. Eriti palju kasutatakse aafriklasi, kes täiendavad tavalist brasiillastest ja argentiinlastest kaaskonda.

Välismaalaste kohalolu Euroopa jalgpallis ületab tõepoolest kõik, mida me näeme teistes rahvusvahelise äritegevuse valdkondades. Arsenal, mis praegu juhib inglaste esiliigat, saadab väljakule 11 mängijat, kelle hulgas tavaliselt ei ole ühtegi britti. Kõigist inglise mängijatest neljas Inglismaa klubis, mis hiljuti pääsesid UEFA meistriliiga kaheksandikfinaali, piisaks vaevalt ühe meeskonna jaoks.

Ei ole eriti kahtlust, et välismängijad parandavad mängu kvaliteeti Euroopa klubide meistrivõistlustel. Euroopa jalgpallilava ei oleks pooltki nii erutav ilma selliste ründajateta, nagu Cote d'Ivoire, Didier Drogba (Chelsea) või Kameruni Samuel Eto'o (Barcelona). Aafrika talendi eeliseid on samuti lihtne näha. Aafrika mängijad suudavad teenida tunduvalt rohkem raha, turustades oma oskusi Euroopas, mitte ainult tippklubides, vaid arvukates uusrikaste klubides Venemaal, Ukrainas või Türgis.

Jalgpallimängijate rahvusvaheline mobiilsus on suurendanud sissetulekute lõhet selliste staaride, nagu Drogba ja Eto'o ja nende kaasmaalaste vahel kodus. See on oluline osa üleilmastumisest: võimalused viivad suuremate erinevusteni nende vahel, kellel on oskusi või õnne neid ära kasutada, ja nende vahel, kellel seda ei ole. Seda tüüpi ebavõrdsus ei ole ilmtingimata halb. See teeb mõnede inimeste olukorra paremaks - teiste oma halvendamata.

Paljud kardavad, et riiklike meeskondade kvaliteeti kahjustab välismängijate kättesaadavus. Milleks investeerida arenevatesse kohalikesse talentidesse, kui suudate need palgata välismaalt?

Inglismaa pakub siin jällegi asjakohast näidet. Paljud süüdistavad riigi ebaõnnestumist kvalifitseeruda sellesuvistele

Euroopa meistrivõistlustele välismängijate ülekaaluga Briti klubimeeskondades.