• OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
  • OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
Võiks arvata, et 120 dollarile barrelist lähenev hind on rekord, kuhu naftahinnad maailmas kunagi varem pole jõudnud. Nominaalväärtust arvestades on see muidugi õige.
Võttes aga arvesse ka muid näitajaid, pole nafta veel sugugi nii kallis kui võiks arvata. Sellised arvestused võiksid ka selgitada, miks nõudlus nafta järele paljudes riikides ikka üha tõuseb, hoolimata hindadest, mis mõned aastad tagasi oleksid mõeldamatutena tundunud.
Saksamaa Deutsche Banki’i ekspert Michael Lewis on välja töötanud erinevaid meetodeid praeguste ja ajalooliste naftahindade võrdlemiseks. Esimeseks sammuks on võtta arvesse inflatsiooni. Milline inflatsiooni mõõt on aga sobivaim? Kui ajaloolisi hindu võrrelda Ameerika tootjahinnaindeksiga, oleks varasem rekordhind 1980. aastal võrdne 94 dollariga tänapäevases rahas – selle tasemeni jõuti juba mõni kuu tagasi. Kui aga kasutada hoopis tarbijahinnaindeksit, peaks naftahind rekordi püstitamiseks jõudma 118 dollarini barrelist, kirjutas The Economist.
Ükskõik kuidas inflatsiooni ka mõõta, ei võeta seejuures arvesse lääneriikide tarbijate sissetulekute kasvu aastate jooksul. 1981. aastal oleks juhtivate tööstusriikide (G7) elanike keskmise aastasissetuleku eest saanud osta 318 barrelit naftat. Tänapäeval aga peaks nafta hind sama võrdluse kehtimiseks tõusma 134 dollarini barrelist.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele