Kuiv tellisfassaad kestab sajandeid

Siim Sultson 05. mai 2008, 00:00

Senises kohalikus traditsioonis ehitati elamuid a) kandvate kahekihiliste vaheltsoojustusega; b) kandva poolekivi müüritise ja seest soojustusega või c) kandva puitkarkassi ja väljast vaid vooderdava tellismüüritisega.

Teisel juhul (nn Harju sein) on kandvate kiviseinte siseküljel puitsõrestik ja soojustuseks saepurutäidis. Kolmandal (nn Nõmme sein) on kandev puitkarkass väljast vooderdatud serviti laotud silikaatmüüritisega ja soojustatud saepurutäidisega.

Erinevalt teistest soojustusmaterjalidest on saepurutäidis õigupoolest ainus, mis kannatab panemist sissepoole kiviseina, ilma et see toast tuleva sooja niiskuse imbumisel külma kiviseina ääres märguks.

Seetõttu tohibki tänapäevaste soojustusmaterjalidega tellisseinu ainult väljast vooderdada, kinnitab ehitusekspert Eduard Sepp. Samas aga jääb siis tellisladu seina sisse või on parimal juhul jälgitav seest. Seega jääb materjali väljast imetlemiseks tänapäevaste võtetega üle vaid eraldi tellisfassaadi ladumine. Kuid siis tuleb jätta voodri taha umbes 25 mm tuulutusvahe.

Et tuulutus toimiks, peab õhk voodri taha pääsema esimese telliserea püstvuukidest, millest iga neljas või viies on jäetud täitmata, ning väljuma räästaalusest umbes vuugilaiusest praost või tuulekasti kaudu.

Sõmeri hinnangul on Eesti oludes tellisfassaadi taganttuulutus eriti oluline, kuna sise- ja välistemperatuuride kontrastid võivad aasta jooksul olla väga suured.

Wienerberger ASi müügijuhi Peep Veske sõnul on tellised fassaadimaterjalina kordumatud, põlised ja säästlikud.

Kui krohvitud või värvitud fassaad vajab värskendamist iga viie kuni seitsme aasta tagant, siis korralikult laotud tellismüüri puhul kulukast hooldusest pääseb. Laotud tellisseina ilu säilib aastakümneid ning selle tulemusel osutub ka hinnalt soodsamaks.

Tellisfassaadi säästlikkus väljendub ka selle ilmastikukindluses. Kannatab ju korralikult laotud ning vihma eest kaitstud tellissein nii talviseid pakaseid, suvekuumust kui isegi tuld. "Kuna tegemist on kivimaterjaliga, on see võrreldes teiste fassaadikatetega väga tulekindel," lisab ta.

Veske tõdemusel ongi tellisfassaadi suurimad vaenlased liigniiskus, külmakahjustused ja vundamendi vajumine. Kui aga on tekkinud praod ja lõhed, mis aja jooksul niiskuse ja temperatuuri koosmõjul suurenevad, hakkabki sein lagunema.

Vundamendi vajumise ja materjali pragude taga võivad peituda projekteerimisvead, aga ka materjali kehv kvaliteet. Vundamendi puhul ka lihtsamalt valearvestused, ehitusvead või muutused pinnases.

Tellisfassaadi kestvuse eelduseks on kaitstus otsese vihma ja juhuslikult vahele pääseva vee eest. Läbimärgunud sein hakkab talvel külmumisel tükkidena laiali pudenema. Samuti tuleb katta tellisfassaadi katuseräästast madalamal lõpetatud müüritis pealt eraldi vihmaplekiga. Vihmapleki puhul tuleb alati jälgida, et see oleks paar kraadi väljapoole kaldu, muidu vajub vesi seina sisse.

Kui silikaattellisest sein kestab muretult vähemalt 75 aastat, siis savitellistest ja ülikõvadest klinkertellistest seinad kestavad sajandeid - kuid vaid kaitstuna vee ja vajumiste eest.

Enne, kui hakata vana tellisseina korrastama, tuleb selgeks teha, mispärast sein on hakanud lagunema.

Kahjustusi võivad põhjustada vana tellisseina temperatuurikõikumised ning soolad, aga ka hoolduse puudumine.

Üldjuhul tuleks telliseid puhastada pesu ja harjamise ning pesuainetega survepesu teel. Kastmist tuleks alustada altpoolt ning liikuda järjest ülespoole. Soolade eemaldamiseks kasutatakse savikompresse.

Vuugid tuleb aga parandada varem kasutatud seguga sobiva seguga. Kindlasti ei tohiks kasutada liivapritsi, kõvasid segusid, kunstlakke ja -vaike.

Remonditegija peamiseks veaks tellisseina korrastamisel ongi vale segu kasutamine: vana seina, kus kunagi on kasutatud lubjasegu, hakatakse parandama kõva tsementseguga, kuigi lubjasegu tuleks kasutada ka remondi korral.

Sageli on lagunemine alguse saanud niiskusprobleemidest. Seetõttu tuleks jälgida, et räästad, vihmaveetorud ja karniisid oleksid terved ega laseks veel seinale valguda. Juhtumid, kus katkisest vihmaveetorust voolav vesi otseteed seina uuristama pääseb, on kahjuks liigagi sagedased.

Meie kliimas tuleb arvestada eriti suure vastupidavusega, sest külmumis- ja sulamistsüklid on väga sagedased. Samas peab tellissein olema ka korralikult vuugitud.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:46
Otsi:

Ava täpsem otsing