Ääre ärid: Varstu: lennuväljaga ääremaa

Mida enam Võrust Valga poole, seda tühjemaks jääb tee ning vähemaks viitasid, mis asulatesse suunaksid.

Varstu asula piiril asuvas Pilpa külas astub 74aastane Harri Õispuu kepi najal oma talumajast bussipeatuse poole. Kiiret ei ole, buss, mis mehe Varstu keskusesse apteeki viib, tuleb poole tunni pärast.

"Ei ole siin enam kedagi jäänud," sõnab Harri ilma mingi emotsioonita. Meenub Andrus Kivirähki raamat "Mees, kes teadis ussisõnu", kus juttu sellest, et inimesed metsast kõik külasse kolivad ning keegi enam vanu kombeid ja tarkusi ei tea.

"Kõik noored lähevad linna. Siin ei ole ju mingit tööd. Sarus on lauatehas, kuid ega seal ka palju inimesi enam tööta. Kui mina 20 aastat tagasi seal ametis olin, oli see üks Lõuna-Eesti suuremaid saeveskeid," seletab Harri.

Noori emasid ja väikelapsi Varstus väga ei kohta. Kuigi asulas on uus keskkool ning Krabi külas kaunis põhikool, on mingist ajast laste sünd kui noaga läbi lõigatud. Nii väidab ka Varstu Piimaühistu loomakasvatusjuht Eve Liiv, et nende ainus mure farmis on tööjõu puudumine. "Inimesed kolivad linna," lausub Liiv.

Austria ja Eesti kapitalil põhineva, 239 lehmaga piimafarmi omaniku Ühinenud Farmid tootejuht Karel Kuningas arvab, et Varstu Piimaühistu tootmislagi ei ole kindlasti käes. "Me suudaksime karja nii siin kui ka meie teistes farmides kõvasti suurendada, kuid oleme võtnud suuna efektiivsusele," selgitab Kuningas ja lisab, et just saabunud silomõõtmise näidised annavad usku, et ka talv on tulemas võimas.

Liigume läbi lehmakarja, kes nagu korrektsed preilid ikka fotograafi nähes ennast ritta võtavad ning esinema kukuvad. Varstus asuvas laudas on 239 lehma, kelle keskmine piimatoodang on 7000 liitrit aastas ühe looma kohta.

Varstu muudab unikaalseks 600 meetri pikkune lennuväli asula lähinaabruses. Kunagine Lõuna-Eesti suurim ja tähtsaim väetisejaam ning selleks tarbeks ehitatud lennuväli on nüüd sihtasutuse Varstu Lennuväli kasutuses.

"Meil on siin kokku kolm lennukit, nendest kaks on hetkel kuskil Suurbritannia kandis koos meie Lendavate Eestlaste pundiga," jutustab lennuvälja majandava sihtasutuse juht ja seitsmeaastase staažiga lendur Enn Noorkõiv.

Tänu väetisejaamale on kohalikud lennundusse alati hästi suhtunud. Euroopa Liidust saadi 1,7 miljonit krooni lennuvälja uue asfaldiga katmiseks. Noorkõivu sõnul oleks raha veel vaja, et ehitada angaar, kus saaks lennukeid kohapeal hoida.

"Praegu on meie lennukid kõik Tallinnas. Seda ma ei usu, et siit keegi siis pealinna tööle käima hakkaks, kuid see annaks kohalikule lennuhuvile lisaindu," ütleb Noorkõiv ja lisab, et lennuvälja kasutavad ka Varstus ja Mõnistes asuvad motoklubid, et siin kiirendusvõistlusi pidada.

"Neil on nüüd plaanis teha kiirendusvõistlus, kus vastamisi on lennuk ja mootorratas. Selleks on see rada küll pisut kitsas, kuid ma ei usu, et see neid takistab," sõnab Noorkõiv, kes näitab Eesti lennunduskaardilt, et nende lennuväli on üks väheseid Eestis, kuhu saab ilma etteteatamata maha tulla. "Teisi on vaja hooldada, murukattega välju rullida ja nii edasi," ütleb hobipiloot.

Noorkõiv, kes tegeleb ka reisiäri ja põllumajandusega, räägib, et Varstu lennunduspäevade ajal oli siin nii palju rahvast koos, et lennuraja kõrval asuv oma 10 meetri kõrgune puulaastukuhi oli paksult lustivate lastega kaetud.

Varstu, Mõniste ja Krabi loovad Varstu valla keskele kauni kolmnurga. Kuppelmaastik, päike ning vaikus mõjuvad letargiliselt.

Viskad kinga jalast ja surud varbad murusse. Möödub kriuksuva rattaga naine, mannerg vastu esiharki kolisemas. Bussipeatuses, millele on kirjutatud "Depeche Mode", veeretavad kaks mehemürakat õlut libistades päeva õhtusse.

Vallavalitsus asub pisikeses eramajas pool kilomeetrit teelt metsa sõites - kena aed, saun ning muheda hingamisega paik. Uksed on pärani, inimesi aga pole. Krabi küla kõrtsilt leian sildi "Baar avatud R, L ja P kella 20.00 kuni…"

Tekib tunne, et see silt võtab kokku kogu siinse elu. Teisipäeva keskpäeval ei ole näha ühtegi inimest, kui poes askeldav müüja ja poe kõrval põõsaste taga magav mees välja arvata. Vahel vurab mööda auto ja pea kohal tiirutab pooltosinat kurge.

Krabi üks kahest ettevõttest on tänavasillutiskive valav Krabi Kivid. Firma juht Roomet Allas ütleb, et usaldusväärseid töötegijaid on siin alla 20, kuigi külas elab 150 inimest.

Allas on rõõmus, et tal on korralikud töötajad ja hea töö perekonna põlises elupaigas.

"Pärast ülikooli oli vaja tööd teha ning otsustasin siis, et hakkan oma asja ajama. Leidsin, et kivivalamine on piisavalt lihtne ja tulus. Tõsi ta on, et Krabi on depressiivne Eesti väikelinn, kus jaanipäeval saab lõuga ja raha teenitakse toore jõuga. Samas on siin rahulik ja stressivaba."

Paar kilomeetrit valla piiridest väljas on piirkonna suurim atraktsioon ehk Metsavenna talu, kus peetakse igal aastal Eesti suurim jaanituli.

Uurin traktoristilt, kes Metsavenna poe juures lõunaõlut libistab, et ega ta ei tea, kus peremees elada võiks. "Peremees ei ütle kunagi, kus ta elab, mitte kellelegi ei ütle ta, kus ta täpselt asub või elab. Seda ikka metsavennastiilis," sõnab mees. Äkki peidab, kuna tegeleb Metsavenna talus puskarimüügiga? Kuid ei.

"Selle kuramuse märjukese jaoks on tal luba. Aga seda kraami siin leidub, kust ta seda toob, ei tea, kuid puhas ja hea kraam on see küll," sõnab mees ja kirjeldab, kuidas Metsavenna talu peremees pangest tervitusnapsi pakub.