Kas Iraan saab rahvusvahelisele kosmosejaamale saatuslikuks?

Siiani on NASA siiski keelust mööda pääsenud, sest 2005. aastal tegi kongress NASA-le erandi, misjärel NASA on Sojuz-rakettide kasutamise eest maksnud venelastele 700 miljonit dollarit.

Praegune leping venelastega lõpetab aga kehtivuse 2011. aastal. Venelaste sõnul on neil vaja vähemalt kolmeaastast etteteatamist, et garanteerida tellimuste katkestusteta täitmine.

Seetõttu on NASA üritanud USA Kongressi survestada, et probleemile lahendus leitaks, kuid Kongress on selles suhtes muutumas üha tõrksamaks. Presidendivalimiste aastal ei taha ei demokraadid ega vabariiklased lasta end süüdistada liigses pehmuses Iraani ja Venemaa suhtes. Raskuseks NASA-le on ka tugev Iisraeli-meelne lobitöö, mis üritab takistada igasugust tehnoloogilist koostööd venelastega, kes sisuliselt aitavad Iraanil tuumapommi valmistada.

Samas vajab probleem ikkagi lahendamist ja kui lahendust kiirelt ei tule, võib ISS mitmeteks kuudeks kui mitte rohkemaks jääda ilma meeskonnata.

NASA lootused on seotud ka erakapitalil põhinevate ettevõtetega SpaceX ja Orbital Sciences, kuid mõlemal on rakettide kosmosesse saatmisega suuri raskusi.

„Olukord on väga muret tekitav,“ ütles üks lääne diplomaat ajalehele Orlando Sentinel. „Ilma Sojuzita me kosmosesse ei pääse. Meil pole plaani B.“