Rahvusvaheline kosmosejaam saab kolm lisakohta

Üks põhjus, miks jaama praegu nii suures mahus täiendatakse, on USA kosmosesüstikute lendude plaanipärane lõpetamine aastal 2010, kirjutas fyysika.ee. Paraku ei ole oodata uue põlvkonna transpordivahendite kasutuselevõttu enne 2015 aastat ja see jätab USA missiooni sõltuvaks Venemaa rakettidest.

27. septembril läbis USA Kongressi edukalt seaduseelnõu, mis lubab USA kosmoseagentuuril NASA aastani 2016 osta transporditeenust orbitaaljaama Venemaalt. Siiski soovitakse enne süstikumissioonide lõppu saavutada orbitaaljaama võimalikult suur sõltumatus hooldusreisidest.

Eesti aja järgi reede esimestele tundidele kavandatud väljalennuga läheb teele muu hulgas ka käitlusjaam, mis peaks katsetuste edu korral tulevikus hakkama joogivett taastootma meeskonnaliikmete uriinist ja väljahingatavast veeaurust. STS-126 nime kandva reisi teiseks suureks sihiks on parandada päikesepaneeli liigend, mis peab tagama paneeli pöördumise Päikese poole ja seeläbi maksimaalse energiatootmise olenemata jaama asendist orbiidil.

Eelmise aasta septembris täheldati, et liigendit juhtivat mootorit läbiv vool oli kasvanud normaalsest kordades kõrgemaks ja samas ilmnes ka vibratsioon. Pärast pikka analüüsi on tõenäoliseima põhjusena märgitud nimetatud liigendi puudulik õlitus. Vea kõrvaldamine ei piirdu aga kaugeltki õlitamisega; kulunud osade vahetus väljaspool jaama nõuab kava kohaselt kolmelt astronaudilt nelja käiku avakosmosesse.

Edu korral saab sellest järjekorras kahekümne seitsmendast süstikulennust rahvusvahelisse kosmosejaama ka omamoodi sünnipäevareis: kümne aasta eest 20. novembril viis vene kanderakett Proton-K orbiidile esimese mooduli Zarja. Rahvusvahelise kosmosejaama ajaloolised algmed pärinevad külma sõja aegsest kosmose vallutamise võidujooksust, millest hiljem kasvas inimkonna suurim, rahvusvaheline ja rahumeelne kosmoseprojekt. Lisaks suurusele tähenduslikus mõttes on orbitaaljaama mõõtmed piisavad, et selle päikesepaneelide peegeldust võib Maalt näha ka palja silmaga.