Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Müügi õpetamine hoiab koolitajad vee peal
Müügiproff.ee portaali looja, koolitaja Ekke Lainsalu ütles, et tagasilööki ei ole tulnud ja müügikoolituse vallas ilmselt ei tule ka.
"Abisooviga pöörduvad firmad, kes soovivad müügikoolitust nüüd ja kohe! See on ka arusaadav, sest kui eelmisel aastal ei pidanud palju pingutama, et müüa, siis sellel aastal on müük paljudele ettevõtetele eksistentsiaalne küsimus. Müügiplaanid on kokku kuivamas ja neid on vaja nüüd üles saada," sõnas Lainsalu.
Lainsalu lisas, et hinda tema ei tõsta, kuid oluliselt ei langeta ka. "Osa ettevõtteid ei saa endale müügikoolitusi lubada, kuid ilmselt on neil tulevikus veelgi raskem, kuna müük peab majanduse jahtudes olema paremal järjel kui konkurentidel," lisas Lainsalu.
"Tendents on selles suunas, et kui tööandja koolitust ei finantseeri, siis makstakse oma taskust. Varem juhtus seda harva," sõnas Lainsalu ja lisas, et müügikoolituse tulevik tõotab kasvu ning kulude kokkuhoius jäetakse välja pehmete väärtuste koolitused ja muu vähemoluline.
"Kui vaadata tendentsi, siis nüüd on hakanud koolitusi tellima need ettevõtted, kes eelnevatel aastatel müügioskuse arendamist vajalikuks ei pidanud," lisas müügikoolitaja.
"Meie leib on müügikoolitused ning praegu tulevad firmad ning soovivad saada korralikku ja just nende firmale loodud koolitust. Me läheme kohale ja hakkame müügiinimesi välja õpetama, sest nad on olnud siiani vaid tellimuste vormistajad," ütles Vain SMD juht Loit Linnupõld.
Linnupõld juhtis tähelepanu ka sellele, et rahaliselt ei ole langetud, samuti ei ole vähenenud koolituste täituvus. Tuleviku kohta mainis ta, et suureneb firmade ümberstruktureerimist puudutavte koolituste hulk.
AT Treeningute sildi all tegutseva koolitaja Aira Tammemäe sõnul oli temal mullu septembrist kuni selle aasta mai lõpuni koolituste maht võrreldes eelneva aastaga kahekordne. "Tundus, et turg on üliaktiivne. Selle aasta alguses, kui hakkas selgemalt kõlama majanduslanguse teema, ei märganud mina küll mingit tagasilööki. Esimesed märgid, et midagi toimub, jõudsid minuni aprillis, kui mitmed suured koolitusprojektide otsused lükati sügisesse," sõnab Tammemäe.
Tammemäe lisas, et kuni aasta lõpuni on tal võimalik oma koolituskavasse juurde võtta veel 4-5 koolitust, ülejäänud ajad on kas broneeritud või kinnitatud. Võrdluseks oli eelmise aasta augusti alguseks koolituskalender aasta lõpuni täiesti täis.
Suurettevõtjad väidavad, et nende koolituskulud on jäänud samaks ning majanduslangus pole neid mõjutanud. Selle põhjuseks on suur sisekoolituste hulk või seisukoht, et haridusse investeerimine on prioriteet.
Eesti Energia koolitus- ja arendusjuhi Kelli Tossi sõnul mõjutab majanduses toimuv loomulikult ka Eesti Energia koolitustegevust. "Samas arvestades ettevõtte eripära - vajadust väga heade energeetika ja laiemalt tehnikavaldkonna teadmiste ja oskustega töötajaskonna järele - on oluline rõhuasetus erialasel täiendkoolitusel ja ilma selleta ei saa. Siiani on kehtinud põhimõte, et korraldame enamiku erialaseid koolitusi ise, seda koostöös erinevate kõrgkoolide, kutsekoolide, koolitusettevõtete ja valdkonna spetsialistidega," sõnas Toss.
EMT personalijuhi Terje Kuusiku sõnul kommunikatsioonihiiu koolituskulud viimase aastaga vähenenud ei ole, pigem pisut suurenenud. "Järgmisel aastal soovime kindlasti taset säilitada. Meie koolitused on kõik suunatud tööoskuste parandamiseks ning seetõttu poleks võimalik koolitusi kokku tõmmata," sõnas Kuusik.
Konverentside korraldajate jaoks ei ole raha ega kliendid kadunud, nende leidmiseks on aga vaja teha tunduvalt rohkem kui varem.
Tallinna Konverentside juht Ülla Mägi ütles, et nende käive on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kasvanud kuskil 10 protsenti. "Väga positiivne, sest käibe kasvu me selle aasta plaanidesse sisse ei kirjutanud," märkis Mägi.
Mägi ütles, et kokkuhoidu on siiski tunda. "Kui varem registreeris mõni suurklient ühele seminarile või konverentsile suure grupiga, siis nüüd tullakse pigem üksi või ühe kolleegiga," lisas Mägi.
Carrot Konverentside juht Ott Sarapuu sõnas, et küllap on nii, et neid, kes ise konverentse produtseerivad, mõjutab majanduslangus või õieti majanduse jahtumine rohkem.
"Kuulda on, et mõni ettevõte on hakanud oma sündmusi ära jätma või meeleheitlikke allahindlusi tegema. Tõsi, töötajate koolituskulud on need, mida esimeste seas kärpima hakatakse," räägib Sarapuu.
Äripäeva seminari- ja konverentsiosakonna juht Piret Paabusk sõnas, et konverentside ja seminaride turg on muutumas.
"Praegu on kindel, et edukamad on pikema traditsiooniga konverentsid. Hiilgava ideeta uued katsetused tõenäoliselt edu ei saavuta ja kuulajaid saali ei too," sõnas Paabusk.
Paabuski sõnul on tekkinud kaks trendi. "Üks on suurenev võlgnike hulk ja teine on "roteeruv" registreerumine. Roteeruv selles mõttes, et inimesed registreerivad ennast konverentsile/seminarile, kuid paari päeva pärast teatavad loobumisest. Ilmselt siis jõuab arve ülemuse kätte, kes peab kulusid kokku hoidma ega võimalda töötajal osaleda," sõnas Paabusk.
Eesti-sisesed käibed kindlasti vähenevad. Tagasisidet andnud ettevõtted väidavad, et paljudel on koolituseelarved lihtsalt "külmutatud" ja osal ka kuni 50 protsenti kärbitud, lisas Paabusk.