- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,55%8 823,2
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,94
- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,55%8 823,2
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,94
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sampo ja Nordea ründavad koos vargaid
Põhja Politseiprefektuuri ülemkomissar Rocco Ots nentis pressikonverentsil, et viimasel ajal on kaartide kopeerimine sagenenud. „On erinevaid juhtumeid. Andmed kopeeritakse ja kasutatakse neid selleks, et sularaha välja võtta,“ lisas ta.
Komissari sõnul on sel aastal juba registreeritud üle 30 kopeerimise juhu. Viimased suuremad on Tabasalu bensiinijaamas toimunu ja Tallinnas raekoja platsi Sampo panga automaadilt avastatud seade, millest teatasid tähelepanelikud inimesed.
Otsa sõnul tuleb skimmingukahtluse korral kohe teatada sellest politseile ja automaadi valdajale ning mitte hakata ise seadet eemaldama.
Sampo Panga kaardivaldkonna juht Ainar Nurk sõnas, et automaate hakkasid nad täiendama juba mainitud raekoja platsis aset leidnud skimmingu juhtumi pärast. „Vaadates, et see on kasvav trend ja kaartide kopeerimiste arv kasvab seal, kus midagi on võtta,“ lisas ta, et majandusedu on skimmerid Eestisse meelitanud.
Nurk seletas, et tavaliselt paigaldavad kurjategijad automaadile seadme, mis kopeerib magnetriba info ja siis kas topelt klaviatuuri või kaamera, et PIN-koodi salvestada.
"Pangad lähevad üle kiibi-tehnoloogiale, sest kiibi andmeid ei saa kopeerida, võetakse kasutusel kaardi kopeerimise vastased seadmed, koolitakse ja informeeritakse avalikkust,“ loetles ta, kuidas kurikaelte vastu võideldakse.
Sampo ja Nordea paigaldavad nüüd automaatidele PIN-klaviatuurile katiku ja kaitse, et sinna ei saaks teist klaviatuuri peale panna ja eemalt koodi filmida. Ka ei ole uuele automaadile võimalik paigaldada skimmerit. Uuendusena näitab automaat ka pilti, sellest milline ta välja peaks nägema, juhuks kui keegi on sinna midagi lisanud, siis inimesed saavad aru, et midagi on valesti.
Nurga sõnul on tegemist kopeerimisseadmete kindlate automaatidega, mida kinnitavad ka välisriikide kogemused.
Nordea Panga kaardivaldkonna juht Margus Aun lisas, et kui kurjategijad näevad, et automaadil on anti-skimmingu seadmed, siis nad reeglina lähevad selle automaadi juurde, kus neid ei ole. „Nad ei viitsi leiutada. Skimmimine ei ole raketiteadus. Skimmerite seltskond suhteliselt rahvusvaheline ja kui keskkond on keeruline, lähevad mujale ning varsti polegi neil kuskile minna,“ ütles ta.
Esimene anti-skimmingu seade paigaldati Rävala pst 4 kõrghoone sularahaautomaati. „Põhjus, miks me kõigepealt räägime paigaldamisest, on, et avalikkust informeerida seadmete paigaldamisest, sest muidu tuleks liiga palju tagasisidet klientidelt,“ sõnas Nurk. Kliendid on näiteks juba märganud mainitud automaadi erilisust ja sellest panka ka teavitanud ja uurinud ega midagi valesti ei ole.
„Tagasiside rõõmustab, kliendid informeerivad panka. Kliendid on selgelt teadvustanud sularahaautomaatide kasutamise ohte,“ lisas Aun.
Esimese etapis paigaldatakse kuu aja jooksul 25 anti-skimmingu seadet. Auni sõnul paigaldatakse need automaatidele, mis on 24 h avatud ja välitingimustes.
Pankade esimese investeeringu suurus on 250 000-350 000 krooni.
Enimloetud
Viimased uudised
Firma jagas omanikutulu 4 miljonit eurot
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele