Puusepp: uuele täismõõdus kaubamajale Eestis ruumi ei ole

Vaata vastuseid.

Kas tasub üldse osta sellise languse ajal Tallinna Kaubamaja aktsiaid või oodata sügiseni?

Kaubamaja oma aktsiate kohta soovitusi anda ei tohi. Aktsiaturu käitumist ei mõjuta mitte ainult konkreetse ettevõtte edukus ja potentsiaal, vaid ka üldine majanduskeskkond ning seda mitte ainult Eesti piires, vaid ka rahvusvahelises plaanis. Seega tuleb jälgida mõlemat – nii ettevõtte käekäiku kui ka seda, mis toimub turul üldiselt. Mõlema info analüüsimise tulemusel saab teha otsuseid, mis peaksid lähtuma isiklikust tunnetusest.

Vastavaldatud kaubamaja poolaastatulemustele on majanduse jahtumisel kahtlemata oma mõju olemas, kuid õnneks siiski mitte väga suur. Oluliselt suurem mõju on siiski meie arendustegevusel. Kui oleksime oma arendused seisma pannud oleksid tänased tulemused kindlasti palju paremad, kuid mitte homsed ja ülehomsed. Juhtkonna ülesanne on tagada ettevõtte edu mitte ainult lühikeses, vaid ka pikas perspektiivis, seetõttu jätkame laienemisi. Mis puutub säästmisesse ja kulude jälgimisse, siis oleme seda teinud kogu aeg. Loomulikult saab seda alati veel rohkem teha ja eks kokkuhoiukohti ole meilgi – kavatseme neid leida ja kasutada. Suurem potentsiaal aga on kindlasti selles, et just raskematel aegadel tuleb teha õigeid tulevikku suunatud otsuseid, mille vilju saab maitsta järgnevatel parematel aegadel. Oleme piisavalt tugevad, et ka veidi raskemaid aegu edukalt üle elada ja neist tulevikus hoopis kasu lõigata. Viimast kinnitab kontserni praegune arendustegevus mitmel rindel.

Mida kavatsete ette võtta seoses Maxima trügimisega eesti turule? Kui suureks hindate Selveri poolt Maximale kaotatud turuosa?

Jätkame oma kaubandusvõrgu arendamist ja pakume kõigile turuosalistele tõsiseltvõetavat konkurentsi - sellest võidavad tegelikult kõik – nii turuosalised, kui kliendid. Selveril ei ole plaanis turuosa loovutada, pigem vastupidi arvestades uute kaupluste lisandumist. Ka seni on Selveri turuosa alates 2005. aastast pidevalt suurenenud. Usun, et turuosa võitmine läheb Maxima jaoks iga kuuga ja iga protsendipunktiga järjest raskemaks ning kulukamaks. Samuti usun, et Maxima kasv toimub pigem mitte Selveri, vaid teiste turuosaliste arvelt. Ka ei tohi unustada, et kuigi räägime jaekaubandusturu üldisest konkurentsist jaguneb turg siiski erinevat kauplusetüüpide vahel – säästupoed ei ole võrreldavad super- ja hüpermarketitega.

Milles loodate näha "Kaubamaja" uue kasvu mootorit?

Kui küsimus on Tallinna Kaubamaja kontsernist, siis on kasvamas Selveri-kett, suureneb automüük, juurde tuleb uusi kingapoode ning peatselt avab uksed Baltimaade esimene I.L.U.-kauplus. Kui aga küsimus oli konkreetselt Kaubamaja sektorist, siis vastasin juba ülalpool, et uusi kaubamaju meil plaanis ehitada ei ole. Küll püüame olemasolevates müügimajades käia ajaga sammu neid arendades, säilitades samas oma ajalooliselt väljakujunenud tugevaid külgi. Sektorites, kus Kaubamaja on esindatud ja kus tunneme end tugevatena ning näeme arenguruumi, teeme äri teistes formaatides.

Keskmine palgakulu töötaja kohta oli esimeses kvartalis 11 368 EEK/kuu. Teises kvartalis oli number 12 217 EEK/kuu. Töötajate palgad on niisiis kolme kuu jooksul tõusnud 7,5%. Eelmisel aastal oli samuti suur keskmise palgakulude hüpe esimese ja teise kvartali vahel. Kuidas seda seletada?

Tööjõukulud on kasvanud kaubamaja kontsernis planeeritud mahtudes. Põhiliselt on tööjõukulu tõusu taga töötaja kohta tõepoolest palgatõusud, millest osad on toimunud aasta alguses, osad I kvartali keskel ja osad II kvartalis. Näiteks korrigeerisime arvestades turusituatsiooni Suurtüki jalatsiketis töötajate palkasid veebruaris-märtsis. Kaubamajades toimusid teenindajate palgatõusud 1. aprillil. Vähemal määral on küsitud näitaja kasvu taga ka eelkõige seoses laienemiste ja arendustega lisandunud keskmisest kõrgemalt tasustatud võtmetöötajate palkamised (Selver, Suurtüki, I.L.U, Kinnisvara)

Kas Selveri laienemisplaanid Lätis on ikka ajagraafiku järgi?

Selveri laienemisplaan Lätis vastab varasemale ajagraafikule. Järgmise aasta lõpuks peaks lõunanaabrite juures tegutsema hakkama 15 Selverit. Loomulikult jälgime ka aktiivselt sealset turgu ja majanduskeskkonna suundumusi ning vajadusel võime ajakava üle vaadata.

Tallinna Kaubamaja intressikandvad võlakohustused olid 30. juunil 1 425 MEEK. Samas, teise kvartali jooksul oli arvestatud ainult 3 MEEK intressikulud. Olen aru saanud, et kapitaliseerite teatud intressikulusid. Kas poleks õiglasem neid näidata otse kasumiaruandes?

Jah, on õiglasem ja me kajastamegi kõik kontsernivälised intressikulud kasumiaruandes. Kapitaliseerime vaid mõningaid kontserni sees ühelt ettevõttelt teisele antavate sisemiste laenude intressikulusid, mis eelkõige on seotud maa ostmise või ehituste finantseerimisega Lätis. Eestis kajastatakse kõik analoogilised intressikulud otse kasumiaruandes ja kinnisvara hindamiseks kasutatakse perioodiliselt tehtavaid kinnisvara õiglase väärtuse hindamise teste. Mis puutub intressikandvate võlakohustuste summasse 30. juuni seisuga, siis oli see tõepoolest 1 425 miljonit krooni, kuid üle veerandi sellest oli võetud juuni viimastel päevadel ning poolaasta keskmine intressikandvate kohustuste summa on märgatavalt väiksem.

Ogre Selverisse Lätis investeeritakse 130 MEEK. Kuni 2009. a lõpuni on plaanis avada 15 Selverit Lätis. Kuidas Tallinna Kaubamaja kavatseb finantseerida oma Läti investeeringuid?

Laenudest ja omavahenditest

Kui palju näete ette töötajate arvu vähendamist tuleval aastal?

Töötajate arv järgmisel aastal kindlasti ei vähene. Seoses arengutega vajame hoopis uusi täiendavaid töötajaid nii Eestis kui Lätis.

Kui palju tõuseb Tallinna Kaubamaja töötajate palk järgmisel aastal?

Oleme oma palkade tõstmisel alati lähtunud ettevõtte võimalustest ja olukorrast tööjõuturul. Meie eesmärgiks on maksta töötajatele hea töö eest konkurentsivõimelist palka. Üldiselt usun, et kiire palgatõus Eestis lähiaastatel jätkub, kuigi tõusutempo on ilmselt raugemas. Usun, et keskmiselt näeme Eestis umbes 10protsendilist palkade kasvu.