Mõnus elu vaikses Krimmis

Krimm on asustatud iidsetest aegadest saadik. Seal on säilinud palju arhitektuuri- ja ajaloomälestisi, nagu koobaslinn, mägiklooster, Kreeka kolooniate jäänused, samuti 1828. aastal loodud Vorontsovi loss. Mainimata ei saa jätta Krimmi sümboliks kujunenud Pääsupesa lossi. Looduse ja ekstreemse poole armastajad leiavad tee Suurde kanjonisse, Uchan-Sou ja Jur-Jur koskedele, Vaimude orgu ja kaunile Demergi mäe nõlvale.

Lennukist väljudes tervitas meid esimesena sovetiaegne õhkkond: õhulaevast lennujaama viisid vanad bussid ja kõikjal kõlas vene keel. Pärast riiki sisenemist ootasid saabujaid taksojuhtide hordid, kes tahtsid meid igale poole viia ja võimalikult palju raha nöörida.

Simferopolis on palju nõukogude aja mälestisi, sh Lenini monumente. Mõni neist on hõbetatud, teine seisab uhkes üksinduses kunagise esindusliku kolhoosi peahoone ees.

Esialgu tundub mäkkeminek mõnus ja rahulik, pikapeale hakkab väsitama ja paljudel tekib tahtmine tagasi pöörduda. Tegelikult tasub pikk ja vaevaline tee ennast juba poolel mäel ära. Kaunis vaade alla orgu ja linnale ei jäta kedagi külmaks. Kuigi jalad on väsinud ja vesi hakkab pudelist otsa lõppema, ei suuda tipuvallutust miski takistada. Vajadusel saab kivikünkal teha puhkepeatusi.

Mäe vallutamine pakub imelist joovastust ja jätab mällu nii meeldiva mälestuse, et võimatu on seda unustada. Kes kunagi varem pole mägironimist harrastanud, soovib pärast sellist kogemust kindlasti mäevallutust kunagi korrata.

Bahtšisarai lähedal saab külastada kaljusse rajatud Uspenski mungakloostrit. Mõni kilomeeter eemal asub Tšufut-Kale koobaslinn, mis tekkis 10. sajandil. Hoonete varemete vahel on näha kivisse sööbinud rattaroobastega tänavaid ja väljakuid. Sajandeid elasid seal tatarlased, viimased inimesed lahkusid külast 1852. Koopad on urgude moodi, ühe- või mitmetoalised. Mööbel on kivist ja paikne.

Tšufut-Kalelt avaneb hingemattev vaade Suurele kanjonile, matkaradadel saab imetleda mägiojasid, väikseid koski ja järvi. Suur kanjon on ligi 300 meetrit sügav ja kitsamas kohas vaid kolm meetrit lai - loodusime, üks Krimmi sümboleid.

Krimmis on esindatud paljud rahvustoidud: Ukraina borš ja vareenikud, Vene okroška ja pelmeenid, krimmitatarlaste tšeburekid, kubete, samsa ja lagman, Kesk-Aasia pilaff, Kaukaasia šašlõkk ja šurpa.

Hinnad on pea samad nagu Eestis. Söögikohti on palju igale maitsele ja rahakotile. Mõnusa kõhutäie süüa saab juba 16 grivna eest. Toitu tellides tuleb vaid silmas pidada, et kartulid, riis vms tuleb alati lisaraha eest juurde tellida. Peab aga arvestama, et teeninduse tase kõigub. Krimm on kuulus veinide poolest, ehkki peab tunnistama, et veinitootmise tava sai alguse alles 19. sajandi lõpus.

Veinitehaseid on mitmeid, kuulsaim neist muidugi Massandra. Sealset veinitehast tasub kindlasti külastada, 20 grivnat degustatsiooni eest on hästi kulutatud.

Proovida saab kümmet veini, enim magusaid. Massandrale ongi kõige rohkem kuulsust toonud Madeira ja Tokaij, samuti portveinid. Veine müüakse kõikjal, kuid väga palju on pettust ja lihtsalt võltsinguid.

Tõeline eksootika on Krimmis muidugi trollibuss. Samuti asub seal maailma pikim trolliliin, mis ühendab Simferopolit Alušta ja Jaltaga.

Enam kui 100 km pikkusel marsruudil kestab sõit unustamatud kaks ja pool tundi, pileti hind on kümme grivnat. Linnu ühendavad liinibussid on odavad, hind jääb 8-25 grivna vahele. Laevareis Jaltast Aluštasse maksab 35 grivnat, kuid see on elamus, mida tasub Krimmis kogeda. Taksoga sõites on võimalik väga palju petta saada, turistidelt võetakse viimast.