Eestis tegutsevad pangad ei tunne
Tagatisfondi napi mahu pärast vähimatki muret, kuna peavad ülimalt
ebatõenäoliseks, et mitte öelda võimatuks, mõne siinse suurpanga põrumist.
Kui Eesti väikepankade hättasattumisel katab Tagatisfond kenasti kõik hoiused, siis Swedbanki paigutatud tagatavatest hoiustest katab fond vaid kolm ja SEB omadest kaheksa protsenti.
Tagatisfondi puudutavatele küsimustele vastavad pangad aga ühtmoodi lakooniliselt.“Muretsemiseks kindlasti põhjust pole, seega ei soovi me spekuleerida võimaliku pankade pankrotistumise või Tagatisfondi probleemide teemal,” teatab SEB pressiesindaja vahendusel.Swedbanki grupi Balti panganduse juhi Erkki Raasukese sõnul on Tagatisfondi idee koguda vara, et siluda väiksemate pankade võimalikke raskusi.Ta lisab, et mitte kunagi ei saa olla äriliselt mõistlik ehitada üles topelt deposiitide mahtu, et siis üks tagaks teist. Swedbanki ja Tagatisfondi omavahelist seost näeb pangajuht üksnes selles, et Swedbank Eesti suurima pangana annab ka Tagatisfondi suurima panuse.
Kõikide hoiuste tagamine pole mõttekasEesti Krediidipanga riskijuht Janek Uiboupin nõustub Raasukesega ega pea efektiivseks absoluutselt kõigi hoiuste tagamist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
“Kui maksaksime Tagatisfondile suuremat maksu, tooks see kaasa oluliselt madalamad hoiuseintressid ning kõrgemad laenuintressid,” selgitab ta.Uiboupin soovitab hoiustajatel kasutada võimalust paigutada oma raha erinevatesse pankadesse, kuna nii on ka hoiuste tagatus lõppkokkuvõttes suurem.“Hoiused on lisaks tagatisfondi seadusele tagatud kõigi panga varadega, mida on meil juuni lõpu seisuga umbes 2,7 miljardit krooni,” teatab kiirlaenupanga BIG juht Targo Raus. Pank on seni silma paistnud ka konkurentidest kõrgemate hoiuseintressidega, et kliente ligi meelitada.“Ilmselt kliendid Tagatisfondi suurust ei taju ja pigem on oluline, et hoiuste tagamise süsteem üleüldse eksisteerib,” märgib Raus ja lisab, et tema arvates on praegune Tagatisfond piisavalt suur.
Sampos ja Nordeas tagatud suuremad summad
Sampo ja Nordea, mis tegutsevad Eestis oma emapankade filiaalidena, jäävad Eesti tagatisfondi haardeulatusest välja. Kui miski peaks filiaaliga nihu minema, makstakse siinsetele hoiustajatele hüvitisi vastavalt Soome (Nordea) ja Taani (Sampo) tagatisfondidest.Kusjuures, kui Eesti tagatisfond tasub maksimaalselt 313 000 krooni ühe hoiustaja kohta, siis näiteks Taanis on ülemine piirmäär kaks korda suurem ehk 600 000 krooni juures. “Hoiustajate varade säilimine on panganduse nurgakivi. Loodud on ulatuslikud riskide juhtimise süsteemid, mis peavad tagama panga likviidsuse ja piisava kapitaliseerituse ka stressisituatsioonides, näiteks majanduslanguse perioodil,” sõnab Sampo Panga finantsdirektor Ivar Pae.Küsimusele, kas näiteks Sampo annaks Tagatisfondile vajadusel laenu, vastab Pae, et selliste finantseerimiste üle saab otsustada vaid konkreetse olukorraga silmitsi seistes.Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Raul Malmstein kinnitab, et viimasel ajal kasvanud viivislaenude ja krediidikahjumite tase ei ohusta siiski vähimalgi määral pankade jätkusuutlikkust. “Pankade jooksvad kasumid on piisavalt suured isegi kuni neli korda praegusest suuremate provisjonide moodustamiseks,” teatab ta.
Kuidas Tagatisfond toimib?Hoiused tagatakse ja hüvitatakse koos hoiuste peatamise päevaks kogunenud intressiga 90 protsendi ulatuses, kuid mitte rohkem kui 313 000 krooni (20 000 euro) suuruses summas iga hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses.
Hoiused peatatakse ning fond kohustub need välja maksma:
krediidiasutuse moratooriumi väljakuulutamisel; krediidiasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamisel; välisriigi krediidiasutusele Eestis filiaali asutamise loa kehtetuks tunnistamisel; kohtu määruse alusel krediidiasutuse pankrotimenetluse algatamisel.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tagatisfond on avalik-õiguslik juriidiline isik, mis alustas praegusel kujul tegevust 2002. aasta 1. juulil, olles 1998. aastal asutatud Hoiuste Tagamise Fondi õigusjärglane.
Tagatisfondi eesmärk on tagada tagatisfondi seaduses sätestatud tingimustel ja ulatuses krediidiasutuse klientide (ehk hoiustajate), investeerimisasutuse klientide (ehk investorite) ja kohustusliku pensionifondi osakuomanike poolt paigutatud vahendite kaitse.
Hoiuste hüvitamise piirmäär:313 000 krooni: Eesti, Austria, Belgia, Bulgaaria, Küpros, Saksamaa, Hispaania, Kreeka, Iirimaa, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Rumeenia, Slovakkia
344 000 krooni: Sloveenia, Leedu376 000 krooni: Ungari391 000 krooni: Tšehhi, Soome, Portugal423 000 krooni: Rootsi626 000 krooni: Taani, Holland720 000 krooni: Suurbritannia1 095 000 krooni: Prantsusmaa612 000 krooni: Itaalia