- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,55%8 823,2
- Nikkei 225−0,05%39 766,76
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,06
- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,55%8 823,2
- Nikkei 225−0,05%39 766,76
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,06
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vanemahüvitis langenud petturite meelevalda
Tulevastele vanematele makstav
vanemahüvitis on muutunud nii iseenesestmõistetavaks riigi antavaks hüveks, et
seda üritatakse pettuste teel suurendadagi.
"Küsimus oli puhtalt ellujäämises," ütleb Teet, kes on ühena vähestest nõus rääkima lugu, kuidas ta oma kaasaga riigilt suurema vanemahüvitise välja kauples. "Tundsime end ka väga halvasti, oleme tegelikult seadusekuulekad inimesed," lisab elukaaslane Maarja kärmelt juurde. Mõistagi pole Teet ja Maarja isikute pärisnimed - jätame need allikate anonüümsust kaitstes enda teada.
Paari lugu on aga lihtne. Kui Maarja jäi lapsehoolduspuhkusele, polnud ta selleks ajaks tervet aastat veel töötanud. Seetõttu oli ka tema pealt laekunud sotsiaalmaksu summa, mis on vanemahüvitise maksmise aluseks, suhteliselt tagasihoidlik.
"Hüvitis tuli nii väike, et me ei tulnud sellega toime," räägib Maarja. Sestap otsustas paar mõne aja möödudes emapalga isapalgaks ümber vormistada. Kuna Teet oli kauem tööl käinud, tuli talle riigilt makstav summa suurem.
Samal ajal käis mees aga tegelikult tööl edasi ning sai tööandjalt ametlikult tulumaksuvaba miinimumi ning ülejäänud palgast sularahas.
"See oli asjade kokkulangevus. Firmal ei läinud siis väga hästi ning maksude maksmata jätmine päästis olukorda natuke," seletab Teet, kui pärin, kas tööandjat oli vaja veenda.
Skeemi abil sai paar umbes 10 000 krooni lisaraha. "Enam me muidugi nii ei teeks," tunnistavad mõlemad siiralt.
Et taolisi ja sarnaseid võtteid kasutatakse, pole tegelikult mingi saladus. Nii sotsiaalministeerium kui ka maksu- ja tolliamet on asjadega kursis.
"Skeemi ärakasutamine ei ole meie hinnangul massiline probleem, üksikutel juhtudel seda ilmselt tehakse," ütleb ministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna hüvitiste ja toetuste poliitika juht Katre Pall. Uurides, mitu petujuhtumit talle teada on, põikleb Pall aga mingil põhjusel vastusest kõrvale ning lausub, et kui inimene on saanud seadusevastaselt suuremat hüvitist, nõutakse enammakstud hüvitis tagasi. Kas nii ka tehtud on, jääb samuti saladuseks.
Samas on viise, kuidas vanemahüvitist suurendada, lisaks eelpool mainitule veel, nagu selgus mitme teise lapsevanemaga suheldes. Nende kasutamine eeldab aga mitme teise inimese kaasamist, mida võiks ka grupiviisiliseks pettuseks pidada.
Näiteks saab kasutada skeemi, kus tööandja maksab mehe palvel tema teenitud palga naise nimele, mis tähendab, et naise pealt makstakse rohkem sotsiaalmaksu. See omakorda suurendab vanemahüvitist, kuigi reaalselt selle nimel rohkem tööd ei tehta.
Kui on aga hea tuttav või sõber, kel oma firma, võib lasta temal võtta näiteks tulevane ema fiktiivselt tööle ning tema pealt sotsiaalmaksu maksta, ilma et naine reaalselt ka tööd teeks. Makstud summa lisatakse naise põhitöökohast tulevale sotsiaalmaksule otsa ning arvutatakse selle võrra suurem emapalk.
Hetkel kuum
"Põhimõtteliselt on see kelmus," räägib maksu- ja tolliameti kontrollosakonna juht Egon Veermäe, kelle sõnul on taolisi juhtumeid ka paljastatud. "Paar juhtumit on tõesti olnud, kus emal on mõnda aega enne emapuhkusele jäämist palk järsult tõusnud," tõdeb Veermäe.
Statistikat juhtumite arvukuse kohta mehel aga pole. "Informatsioon on väga toores. Praegu midagi muud pole. Jälgime," ütleb ta.
Kui maksu- ja tolliametil õnnestub taolisi juhtumeid paljastada, antakse need ka kohe politseile üle.
Reformierakondlase Paul-Eerik Rummo sõnul oli vanemahüvitise süsteemi väljatöötamisel juttu skeemidest, kuidas võimalik riigilt rohkem raha välja petta.
"Esimest varianti minu mäletamist mööda ei osanud keegi ette näha, aga seda küll, et naisterahvale joonistatakse kõrgem palk," märgib Rummo, pidades esimese variandi all silmas skeemi, mille järgi abikaasa palk vormistatakse naise nimele.
"Pettusjuhtumeid tuleb uurida seda teed pidi, kustkaudu teistegi väärsammude uurimine ühes korralikus riigis käib," lisab Rummo, jäädes kindlaks seisukohale, et paari musta lamba pärast ei saa hakata kogu vanemahüvitise maksmise süsteemi ümber tegema. "Kui saadakse pettusele jälile, tuleb seda jälitada ja vajadusel karistada."
Autor: Mariliis Pinn, Gert D. Hankewitz
Enimloetud
Viimased uudised
Firma jagas omanikutulu 4 miljonit eurot
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele