Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Majanduse jahtumist aimas Pajula täpseimalt
Äripäev võrdles rahandusministeeriumi, SEB analüütiku Hardo Pajula, Hansapanga analüütiku Maris Lauri ja konjunktuuriinstituudi analüütiku Leev Kuuma mullu teisel poolaastal tehtud prognoose eelmise ja tänavuse aasta majanduskasvu ja inflatsiooni kohta. Pajula osutus kõige pessimistlikumaks ja täpsemaks.
"Mulle meenus seoses selle teemaga ütlus, et hea nime kaotamiseks on kolm võimalust: hasartmängimine on kõige lollim, joomine ja hooramine kõige lõbusamad ja prognoosimine kõige kindlam. Ega ma rohkem ei oskagi sellel teemal praegu midagi lisada," sõnas Pajula.
Eesti Konjunktuuriinstituudi juhtivteaduri Leev Kuuma majandustuleviku prognoosid on meie tabelis täpsuselt teisel kohal. Aastal 2006 kõige täpsemaks prognoosijaks valitud Kuum väitis toona, et eks vanus tuleb prognoosimisel kasuks, sest kogemused maksavad.
"Suhtun prognoosimisse nagu igasse teisessegi loomingulisse töösse. Seda saab teha nii kaua, kui ühiskondlik tellimus selleks on. Mõned leiavad, et kulutused prognoosimisele on väheefektiivsed. Ise arvan, et ka kehv prognoos on parem kui prognoosi puudumine. Prognoosi õigsuse üle ei peaks otsustama tegeliku arengu alusel. Vähemalt sama tähtis on arengu võrdlemine prognoosiga, et selgitada, kuivõrd realiseerusid eeldused," sõnas Kuum.
Kuum lisas veel, et peab tähtsaks prognooside paljusust ja nn konsensusliku prognoosi väärtustamist. Prognooside kvaliteedi hindamisel on oluliseks kriteeriumiks, kas arengusuund on õigesti hinnatud, alles seejärel tasuks vaadata arvusid.
"Prognoosija pole mustlane, ta ei tea, mis juhtub, kuid ta võib teada, millisteks arenguteks on eeldused. Täpsuse (hälbe) mõõtmine on ikkagi mõnevõrra triviaalne (eriti siis, kui areng oli täiesti ebaloogiline ja kellegi prognoos läks pihta). Mulle meeldib prognooside regulaarne täpsustamine (kevadprognoos, sügisprognoos)," mainis Kuum.
Kolmandale kohale prognooside täpsuses tuli Hansabank Marketsi analüütik Maris Lauri. Lauri sõnas ise, et on vaadanud oma juuli prognoosi statistikaameti muudetud andmete valgusel üle ning üldjoontes on näha, et umbes 1 protsendine langus võib sel aastal tulla.
Ettevõtjad ja pangajuhid olid mullu veel vägagi optimistlikud tänavuse aasta majanduse suhtes, kuid praeguseks on see optimism kadunud.
Eesti Panga president Andres Lipstok ütles mullu, et Eesti majandusele on eelolevatel aastatel jõukohane keskmiselt 7-8 protsendini küündiv kasvutempo. "Samas võib majanduskasv paariks aastaks aeglustuda ka 5,5-6,5 protsendini. Selline tsüklilisus on vabale turumajandusele täiesti loomulik," lisas Lipstok.
Selle aasta alguse majanduskasvu kommenteerides lisas Lipstok aga, et see oli oodatust küll mõnevõrra madalam, kuid aasta lõikes peaks Eesti Panga majandusprognoos endiseks jääma.
Aprillis ennustas keskpank riigile 2008. aastaks 2% kasvu.
Arengufondi nõukogu esimees Indrek Neivelt selgitas 2008. aasta märtsis Eesti majanduslangust sõnadega, et "eelmine kasv oli ehitatud valele vundamendile".
Aasta varem, 2007. aastal kinnitas aga pankur, et Eesti majanduskasvu ei pärsi praegu mitte Venemaa boikotid, vaid inimeste suhtumise muutumine.
Trigon Capitali omanik ja juht Joakim Helenius ei leidnud selle aasta keskel samuti mingeid positiivseid märke, öeldes, et kahes aasta viimases kvartalis tuleb Eestil negatiivne majanduskasv ja Eesti majandus jõuab põhja mingil ajal selle aasta jooksul.
2007. aasta septembris ütles Helenius , et usub lähiaastatel Eesti majanduskasvu aeglustumist negatiivseks.
"Ka kõige suuremadki pessimistid ei arvanud, et see kasv tuleb alla 1%. Mina ise arvasin ka, et tuleb üle 1%," kommenteeris Tallinna Kaubamaja omanik Jüri Käo selle aasta alguse 0,4% majanduskasvu.